| |
-
Jeesusega käia võtkem,
jõudkem Tema järele.
Mis maailmast, maha jätkem,
nõudkem põrmust ülesse:
ikka käia taeva rada,
maa peal taevas viibida,
õiget usku pidada,
armastuses kinnitada:
käi mu ees, mu karjane,
küll siis astun järele!
-
Kandkem Jeesusega valu,
saagem Tema sarnaseks;
valu peale tõuseb ilu,
vaesus muutub rikkuseks;
nutukülv saab hõiskamiseks,
lootus kannatust meil toob,
vihma ilma Issand loob
kalliks päeva hiilgamiseks,
Sinuga siin valu näen,
Jeesus, seal Su rõõmu läen!
-
Jeesusega surma mingem,
surmast päästab Tema surm.
Päästab ära vaese hinge,
nii et lahkub kohtuhirm.
Selles elus suretada
oma liha võtkem ka,
Tema tahab armuga
meid siis surmast äratada:
Jeesus, Sulle suren ma,
et Sul elan lõpmata.
-
Elagem ka Jeesusega!
Eluvürst meid elule
saadab surmast võimusega.
Peaks meil oled, karjane!
Kui Su liikmed Sinu küljes,
kui Sa elad, elame.
Issand, Sind ka palume:
tunnista meid vennaks üles!
Sulle siin nüüd elan ma
ja seal igavesti ka!
Viis: "Eks mu kohus tänu teha"
(Sollt' ich meinem Gott nicht singen)
Johann Schop, arvatavasti 1595-1665.
Sõnad: Sigmund von Birken, 1626-1681.
Tõlge: Martin Lipp, 1854-1923.
|