KIRIKU LAULU- JA PALVERAAMAT


« tagasi

ELU KRISTUSES  |  Tänu ja ülistus

307 Õnnis, kes ei võta teha
PDF  |  TIF

  1. Õnnis, kes ei võta teha
    kurja mõtte järele,
    ei või ülekohut näha,
    õelaist lahkub täiesti,
    pilkajatest põgeneb,
    nende seltsist taganeb,
    aga kalliks hindab seda,
    kui teeb Jumal targaks teda.
     
  2. Õnnis, kes siin rõõmu tunneb
    püha käsku õppides;
    seda suureks õnneks paneb,
    ei sest lahku elades.
    Nõnda õitseb, kasvab see
    nagu palmid kaunisti
    mille oksad oja kaldal
    laotavad end hästi laialt.
     
  3. Nõnda sünnib inimene,
    kes Jehoovat armastab,
    kõik ta elus saadab õnne,
    kalliks hinge kasuks saab:
    ta on puu, mil kosuvad
    lehed ikka ilusad,
    Jumal talle appi tõttab
    kõiges, mis ta ette võtab.
     
  4. Keda patud kihutavad,
    teine lugu sellega:
    tema rõõmud on nii kiired
    nagu põrm siin kaduma!
    Kus on pühad rõõmuga,
    sinna vastased ei saa;
    Jumal armastab vaid õigeid,
    hukka läevad, kes on kurjad.

Viis: “Ärka üles, minu süda”
(Werde munter, mein Gemüte)
Johann Schop, 1595-1665;
Böömimaa vennad, Herrnhut, 1661.
Sõnad: Paul Gerhardt, 1607-1676.

« tagasi
|↑ üles|