| |
-
Ole ustav, Jeesu rahvas,
ole ustav otsani,
võitlemises ole vahvas,
ära karda sugugi.
Olgu sul ka ohkamist,
olgu raske sinu rist,
risti all saad võiduraale,
jäädavale isamaale.
-
Usu, Jeesu pärisosa,
kelle arm sind lunastand,
kes sul veres teinud tasa,
mis sind Isast lahutand:
kui sind Issand karistab,
Ta sind seega juhatab
sinna, kus sa pääsed vaevast,
pärid õndsa taeva armust.
-
Vaata, kuidas kulda tuli
kõigest roostest puhastab,
nõnda karistus ka vali
sinu usku selgitab.
Okkaliselt ristiraalt,
valu, viletsuse maalt
viib sind sinna Isa käsi,
kus sul kuivab silmavesi.
-
Pisarad seal pärleiks saavad,
piinaokkad palmideks,
nõdrad säral sätendavad,
vaesus muutund rikkuseks.
Kes siin üksi kaevanud,
hädaorus ohanud:
karikas neil kätte antud,
võidukroon neil pähe pandud.
-
Sellepärast ustav ole,
vaikne usurändaja.
On sul läbi ristituule
kodu poole rutata:
võideldes saad võidule,
risti all saad kroonile,
laps saab Isa rinna naale,
jäädavale isamaale.
Viis: “Minu hing, oh ole rõõmus”
(Freu’ dich sehr, o meine Seele /
Ainsi que la biche ree)
Louis Bourgeois, arvatavasti 1500-1561,
“Trente Quatre Pseaumes de David”, Genf, 1551.
Sõnad: Martin Lipp, 1854-1923.
|