| |
-
Eks mu kohus tänu teha
Jumalale ilma pääl?
Sest ma saan küll kõigest näha,
kuis nii lahke Tema meel.
Armu täis on Tema süda,
et Ta selle elu sees
kõiki hoiab helduses,
kes siin kummardavad Teda.
Aeg kõik asjad lõpetab,
Jumal ikka armastab.
-
Nii kui kotkas pojad matab
tiiva alla hoolega,
nõnda ka mind Jumal katab
kõikepidi armuga:
Ta mind emaihus loonud,
ihu, hinge andnud mul
ja ka pärast toitu küll
on mu kätte rohkelt toonud.
Aeg kõik asjad lõpetab,
Jumal ikka armastab.
-
Oma Vaimu õigeks saatjaks
annab Ta mul sõna sees,
et see oleks juhatajaks
taeva teed mul näidates,
et mu südame Ta täidaks
rõõmsa, kindla usuga:
selle läbi võidan ma
surma ja ka põrgu viimaks.
Aeg kõik asjad lõpetab,
Jumal ikka armastab.
-
Isa, et Su armastusel
otsa pole iialgi,
siis ma tõstan lapse kombel
käed Su poole julgesti.
Aita mind Sind ülistada
kõige oma elu sees
ööd ja päevad Sinu väes,
kuni saan Sind kummardada
ja Sind kiita südamest
ükskord taevas igavest!
Viis: “Sollt’ ich meinem Gott nicht Singen”
Johann Schop, arvatavasti 1595-1665.
Sõnad: Paul Gerhardt, 1607-1676.
|