| |
-
Kes võiks küll vastu olla,
kui Jumal minu poolt?
Mis võiks mul kahjuks tulla,
kui Tema kannab hoolt?
Ma palves saan uut väge,
kui võitlen kurjaga;
ja kuigi võitlus äge –
mu Jumal minuga.
-
Ma tean ja usun seda
ja kiidan julgesti,
et heldemat kui Teda
ei ole tõesti,
ja et Ta igas asjas
mu ustav abimees,
ja et Ta kõiges hädas
küll seisab minu eest.
-
Ja selle usu põhi
on Kristus ja Ta arm,
ei ma siis karta tohi,
ei eksita mind hirm.
Ma ise küll, mu elu,
ei vääri ühtigi,
mis Kristus andnud mulle,
see maksab alati.
-
Mu süda valjult tuksub,
ei tunne kurvastust;
ta hõiskama mind kutsub,
nii suur on rõõmustus,
et Kristus mindki tunneb
ja on mu lunastus.
See, mis mind laulma paneb,
on taevaõnnistus.
Viis: “Ma tahan jätta maha” (Valet will ich dir geben)
Melchior Teschner, 1584-1635.
Paralleelviis: “Ei Jumal neid või jätta”
Sõnad: Paul Gerhardt, 1607-1676.
Tõlge: Carl Eduard Malm, 1837-1901.
|