| |
-
Mu jõud, Sind tahan armastada,
ei sõnaga, vaid teoga.
Sind tahan ikka igatseda,
mu valgus, kõige väega.
Kuni ma elu lõpetan,
Sind, Jeesus, armastan.
-
Ma armastan Sind, minu elu,
mu kõige parem sõber Sa;
Sind ülistan mu hinge ilu,
nii kaua kui veel hingan ma.
Sind, Tall, ma nõuan südamest,
et surid minu eest.
-
Oh et ma Sind, sa õige ilu,
nii hilja olen tundma saand,
ja ennem Sind, mu hinge elu,
ei ole omaks tunnistand!
See kurvastab ja vaevab mind,
et ma ei nõudnud Sind.
-
Ma eksisin ja olin pime,
ei leidnud, taeva valgus, Sind;
ma põlgasin Su kallist nime,
maailma hiilgus pettis mind.
Et lõppend nüüd mu hinge öö,
on Sinu armu töö.
-
Sind, õige päike, tänan mina,
et Sa mind oled valgustand.
Sind tänan, taeva rõõm, et Sina
mind vabaks teind ja rõõmustand.
Sa kallis arst, ma tänan Sind,
et tegid terveks mind.
-
Mind oma tee peal võta hoida
ja keela ära eksimast,
mind lase õiget rada leida:
kui seisan, hoia langemast.
Mu ihu, hinge valgusta,
mu päike armuga.
-
Sind, Jumal, tahan igatseda,
Sind tahan nõuda, minu kroon,
ja lõpmata Sind armastada,
ka siis, kui raske vaev mul on.
Kuni ma elu lõpetan,
Sind, Jeesus, armastan.
Viis: “Ich will dich lieben, meine Stärke”
Esineb esmalt Johan Balthasar König’i, 1691-1758,
“Harmonische Lieder-Schatz”, Frankfurt, 1738.
Sõnad: Johann Scheffler (Angelus Silesius), 1624-1677.
Tõlge: Wilhelm Kentmann II, 1861-1938.
|