| |
-
Jeesus minu mõttes liigub,
meeles seisab Tema piin.
Minu hing Ta poole kipub,
kuni olen elus siin.
Ta on minu kallis ilu,
saadab mulle rõõmu, elu.
Jeesust, kes mu ehe ka,
armastan ma lõpmata.
-
Jeesus, koidutäht, mis ikka
hiilgab minu südames.
Kui on mul ka mitu viga,
on Ta vägev abimees.
Minu hing Ta peale vaatab,
kui Ta mind siit koju saadab.
Eluvalgus mulle Ta!
Jeesust ei saa jätta ma.
-
Jeesus jääb mu juurde heldelt.
Kui ma Tema juurde jään,
siis ma näen Ta armu selgelt,
kus ma iial liigun, käin.
Kui ma õhtul voodi lähen,
kui ma vara üles tõusen,
siis on vara, hilja ka
Jeesus minu aitaja.
-
Jeesus üksi juhatagu
mind, Ta nõu on laitmata.
Minu tööd Ta õnnistagu,
kõik ma algan Temaga.
Kõik mu õnnistuseks olgu,
Tema nime auks ka tulgu!
Siis kõik hästi korda läeb,
kui mind Jeesus avitab.
-
Jeesusele mina elan,
kui Ta oma suren ka;
kasuks tuleb, et ma olen
Jeesusega pärija.
Ei või midagi siin saada
Teda minust lahutada.
Lõpku ilm, mu elu ka,
Jeesus, Sind ei jäta ma!
Viis: “Surma laps on inimene”
(Alle Menschen müssen sterben /
Siegesfürst, Ehrenkönig)
Jakob Hintze, 1622-1702,
ainetel “Koraali Wiiside Raamat” nr 296,
Johann Ehregott Leberecht Punschel.
Sõnad: tundmatu autor.
|