|
-
Arm, kes Sa mind oled loonud oma näo järele,
Arm, kes patu vastu toonud õnnistust mu hingele:
Arm, Su päralt olen ma
elades ja surres ka.
-
Arm, kes Sa mind ära valind enne, kui ma sündisin,
Arm, kes inimeseks saanud, et ma taeva päriksin:
Arm, Su päralt olen ma
elades ja surres ka.
-
Arm, kes Sa siin kannatasid mu eest surma ahastust,
Arm, kes nõnda valmistasid mulle rõõmu, õnnistust:
Arm, Su päralt olen ma
elades ja surres ka.
-
Arm, kes Vaim on, eluvägi, valgus, tõde, sõna ka,
Arm, kes kõik mu kasuks tegi, et Ta saaks mind aidata:
Arm, Su päralt olen ma
elades ja surres ka.
-
Arm, kes Sa mind oled võitnud armastuse väega
ja mind enda külge köitnud heldusega, tõega:
Arm, Su päralt olen ma
elades ja surres ka.
Viis: “Liebe, die du mich zum Bilden”
“Meiningenisches Gesangbuch” Meiningen, 1693.
Johann Christian Bach, 1735-1782.
Sõnad: Johann Scheffler (Angelus Silesius), 1624-1677.
|