| |
-
Nüüd surnukeha matame
ja usume kõik kindlasti,
et viimsel päeval rõõmuga
ta jälle tõuseb elama.
-
Muld tema on ja mullaks saab,
sest Jumal teda äratab,
kui surnud ja ka elavad
kõik kohtu ette tulevad.
-
Hing elab ikka Jumalas,
kes tema peale halastas
ja võttis Poja verega
ta patust teda puhasta.
-
Kõik tema mure, vaev ja piin
on lõpule nüüd jõudnud siin.
Ta kandis risti ilma peal,
on surnud, elab siiski seal.
Viis: “Nun lasst uns den Leib begraben”
Georg Rhau, 1488-1548.
Sõnad: Michael Weiss, 1488-1534.
|