| |
- Ma rändamast nüüd tulen,
mul käidud maine tee.
Üht kõrget kutset kuulen,
mis hüüab rahule.
Sest reisikepi jätan –
las jääb see puhkama.
Ma vaikselt sinna ruttan,
kus viimne kodumaa.
- Jää Jumalaga, kodu,
mu rõõmu-, muremaa,
su väravat ei iial
nüüd enam ava ma,
sest uue kodu värav
on lahti minule,
sealt läbi väsind ihu
läeb viimaks rahusse.
- Täht, sütti haua üle,
lill, kasva kalmule;
muld, vaikne sügav süle
sind võtku varjule!
Head und sul viimses unes!
Head teed sul viimsel teel!
Ja meile leinas, mures
jää, Rahu-Jumal, veel!
Viis: “Oh Jeesus, Sinu valu”
(O Haupt, voll Blut und Wunden /
Salve caput cruentatum)
Hans Leo Hassler, 1564-1612.
Sõnad: 1. ja 3. salm,
Hugo Voldemar Pärno (Pärn), 1903-1984.
2. salm, Elsa Hansson.
|