| |
-
Minu süda, rõõmustele,
jäta patu kombed jälle,
tõtta ära pimedusest,
mine välja rumalusest,
sest sind laual’ kutsutakse,
õnnistust sull’ pakutakse.
Jeesus, maa ja taeva Looja,
tahab su sees aset teha.
-
Ihu, verd seal jagatakse,
leivas, veinis pakutakse.
Mitu tuhat seda söövad,
mitu tuhat seda joovad!
Siiski ei saa otsa vara,
iialgi ei lõpe ära.
Vaim mu südant valgustagu,
seda mõistma õpetagu!
-
Jeesus, minu ainus elu,
Jeesus, minu rõõm ja ilu,
Jeesus, kõige suurem vara,
ära tagane must ära!
Põlvili ma langen maha,
ihaldan ja palun seda:
las mind seda kallist rooga
hinge kosutuseks võtta!
-
Armust tulid taevast ise
lunastama inimesi.
Oma hinge ära andsid,
rasket ristivalu kandsid,
valasid ka oma vere,
tuues elu patusele.
Sellest joon nüüd õnnistuseks,
Sinu armu mälestuseks.
-
Jeesus, kallis hinge toitja,
Jeesus, patu äravõitja,
aita, et ma armulaual
ei söö nuhtlust oma hingel!
Sinu arm mu meeles olgu
ja mu südamesse tulgu,
et ma nõnda, kui siin vaevas,
jään ka Sinu omaks taevas!
Viis: “Schmücke dich, o liebe Seele”
Johann Crüger, 1598-1662.
Sõnad: Johann Franck, 1618-1677.
|