|
-
Neil karjastel väljal küll mures on meel,
et patuste lootus ei ilmu ju veel,
mis Aabrami kinnitus, Iisaki rõõm,
mis Jaakobi julgus ja Taaveti kroon,
ja Taaveti kroon.
-
Näe, taevas lööb valgeks ja helgib kui päik’,
üks ingel neil ilmub, sest ehmuvad kõik.
Ta riided on valged, ta jume on helk,
ta särab ja hiilgab kui heledaim välk,
kui heledaim välk!
-
Ju kumab kõik loodus ta paistuse sees
ja äkitselt seisab ta karjaste ees.
Ta ütleb: “Miks kardate? Lõppegu hirm!
Teil Kristus on sündind, oh vaatke, mis arm,
oh vaatke, mis arm!”
Viis: Johann Hans Georg Nägeli, 1773-1836.
Sõnad: “Koori ja kooli kannel”.
|