| |
-
See aeg on tõesti ukse ees,
et Kristus meile jõuab
sealt taevast suures hiilguses
ja rahvalt aru nõuab.
Naer, pilge peab siis lõppema,
kui tule sees peab minema
kõik maa ja taevas hukka.
-
Siis inglihääl ja pasunad
on kõigis paigus kuulda,
kõik surnud üles tõusevad,
kes enne pandud mulda.
Kes aga alles elavad
ja siin maailmas liiguvad,
need muudab Jumal uueks.
-
Siis raamat avatakse seal,
ja kuuleb noor ning vana,
mis tema teinud ilma peal, -
kõik rahva töö ja sõna.
Sest igamees saab igavest
seal palga oma tegudest -
kes head, kes kurja teinud.
-
Kui kohut mõistma tuled Sa,
siis jäta arvamata
mu süüd, oh Jeesus, armuga
nad nõnda kinni kata,
et püha seltsi juurde jään
ja taevarõõmu järjest näen,
mis Sina meile saatnud.
-
Oh Jeesus, ole abimees,
mind võta armu hoolde,
et olen elukirja sees,
ja hoia minu poole!
Ma usun seda südamest,
et Sina surid minu eest
ja maksid minu võlad.
Viis: "Es ist gewisslich an der Zeit"
(Nun freut euch, lieben Christen)
Saksa rahvaviis, XV sajand
Martin Luther, 1483-1546.
Sõnad: Sekventsi "Dies Irae, Dies Illa", (1150) ainetel;
Bartholomäus Ringwaldt, 1530-1599.
|