| |
-
Kui ma ka teed ei tea, Sul tuntud ta;
hinge see vaikseks teeb ja rahul ma.
Asjata muretsen, vaeva ma näen,
täis kartust tõusen ja puhkama läen.
-
Sul, Isa, teada tee, tund teada Sul;
valmis ka kurbus, rõõm, mis saadad mul.
Kiita Sind tahan ma Su armu eest,
et tulid päästma mind kahtluse käest!
-
Miks maru mässab nii, Sa seda tead;
küll õigel ajal Sa tal piirid sead!
Nüüd vaikselt ootan ma: Su tõotus jääb!
Sul, Isa, teada tee - sest küll mulle saab!
Viis: inglise kirikuviis.
Sõnad: Hedwig von Redern, 1866-1936.
Tõlge: Arnold Habicht, 1878-1964.
|