| |
-
Kes on seismas suurel hulgal
Isa armutrooni ees?
Kellel peas on elukroonid
valguses seal särades?
Halleluuja hüüavad,
Jumalat kes kiidavad?
-
Kes need on, kes palmidega
nagu võitjad ehitud,
siis kui võitlus vaenlasega
võidurikkalt lõppenud?
Kust nad tulnud võitlemast?
Kelle võitnud vägevast'?
-
Kes seal käivad valgeis riideis,
mis ju õigus taevane,
puhtas siidis, hõbehelmeis,
ehteis, mis ei vanane?
Kes neid kaunistanud nii?
Kust nad tulnud hulgani?
-
Need on need, kes Päästja pärast
viimse veretilgani
hoolimata ilma kärast
vastu panid surmani!
Nüüd on võidukroon neil käes
püha Võitja vere väes.
-
Jeesus elupuuks on saanud,
võitjad Temast võrsunud;
nad on siin Ta omad olnud,
Tema küljes kasvanud.
Pühadus nüüd ehib neid,
juhib igavikuteid.
-
Nagu põder palavuses
otsib ojast jahutust,
nii nad joonud ahastuses
eluvetest kosutust.
Janu kustunud nüüd on,
Jeesus Kristus nende õnn.
-
Õige rahva õnne, ilu
lase mindki maitseda.
Küll siis lahkub vaev ja valu
ja ma Sinu lastega
leian paiga trooni ees,
mida hoiad armu väes.
-
Kelle suu võib seletada
ilu, mis mind ootamas?
Taeva rõõmust osa saada
võin Su püha rahva seas.
Aamen, aamen! hüüan ma.
Tänu Sulle lõpmata!
Viis: "Arm, kes sa mind oled loonud"
(Liebe, die du mich zum Bilde)
"Meiningenisches Gesangbuch", Meiningen, 1693.
Johann Christian Bach, 1735-1782.
Sõnad: Heinrich Theobald Schenck, 1656-1727.
Tõlge: Martin Lipp, 1854-1923.
|