| |
-
Üks kindel linn ja varjupaik
on meie Jumal taevas,
Ta hoiab meid kui kilp ja mõõk,
Ta aitab kõiges vaevas.
Küll vana vaenlane
on väga vihane,
suur vägi, kavalus
on tema tugevus:
ei ole tema sarnast.
-
Ei aita meie nõu ja töö,
see on küll peagi lõpnud.
Üks mees on võitlemisele
meil' Isast appi tulnud!
Kas tunned seda meest?
Ta nimi: Jeesus Krist!
See Issand suurest väest,
see ainus Jumal tõest,
võit Temale peab jääma!
-
Kui oleks ilm täis kuradeid,
kes tahaksid meid neelda,
ei karda meie kedagi,
eks Jumal või neid keelda?
Maailma vürstil veel
küll tige vihameel,
ei siiski võimust tal,
sest ta on kohtu all,
üks sõna rõhub teda!
-
Eks meile sõna seisma jää,
ehk turtsugu nad vihast?
Ei Jeesu Kirik hukka läe,
mis alustud ta Vaimust.
Kui võtvad meie käest
au, ihu, last ja naist,
et mingu igavest!
Ei saa nad kasu sest,
Ta riik peab meile jääma!
Viis: "Ein feste Burg ist unser Gott"
Martin Luther, 1483-1546.
Sõnad: Martin Luther, 1483-1546.
Tõlge: Ferdinand Hörschelmann, 1833-1902.
|