| |
-
Küll kannab kindel kalju
Issanda kogudust.
Tuult, tormi olgu palju,
et karta hukatust, -
ei tema alus kõigu
seal kalju põhja peal,
ei tema koda liigu
ka tuules, tormis seal.
-
See kalju - Jeesu sõna
ja vereõigus ka,
kes sama eile, täna
on oma armuga,
kes Isa sülest tulnud
meil vaestel Päästijaks
ja alati on olnud
omaste saatijaks.
-
Kolgata risti ette
hing usus kummardab
ja halastuse kätte
end kõiges usaldab.
Ta naale tormis, marus
end võime najada
ja nõnda surmaorus
veel elul tungida.
-
Ei maha seda risti
vaen murra kalju pealt:
ta seisab tugevasti
just tuules, tormis seal.
Ta seisab kõikumata, -
ja ristikirik ka;
ta põhi muutumata
on ilma otsata.
-
Nii kannab püha kalju
Issanda kirikut,
ja kuigi vaen nii valju
ta vastu kerkinud, -
ta seisab, sest tal pandud
on alus ülevalt,
Krist Jeesus, kes meil antud
kui Jumal Jumalast.
Viis: "Aurelia" (The Churche's one foundation)
Samuel Sebastian Wesley, 1810-1876.
Paralleelviis: "Ma tahan jätta maha".
Sõnad: Samuel John Stone'ni, 1839-1900, järgi,
vabalt Martin Lipp, 1854-1923.
|