| |
-
Üks kalmuküngas armas
mul seisab silme ees,
kus külmas hauahõlmas
põrm puhkab elutööst.
Sealt üle künka kurva
silm õnnist kodu näeb,
kus valust vaba süda
nüüd Isal tänu toob.
-
Nüüd räägi, süda vaba:
sind kannab kodupind;
sa valust juttu aja,
mis tundis vaene rind.
Sind varjab Isa käsi
ja elu tervitab.
Su vaikse haua peale
viin tänupisaraid.
Viis: "Ma tahan jätta maha" (Valet will ich dir geben)
Melchior Teschner, 1584-1635.
Sõnad: Jaan Lattik, 1878-1967.
|