| |
-
"Trööstige mu kurba rahvast!"
hüüab Isa helde hääl.
Julgustage argu vahvast',
kellel haige hing ja meel,
kes siin nuttes kaebavad,
patu ikkes ägavad.
Kuulutage päästet neile,
tänulikud on nad teile!
-
Siion, rõõmuallikale
tule, ära ahasta!
Sinu Jumal pakub sulle
armu ilma hinnata.
Möödunud on mure, vaev,
tõusnud igatsetud päev!
Taevast see ju paistab ammu,
kosutab su raugend rammu.
-
Hääl on kõrbes kuulutamas:
"Pöörduge, kõik patused!"
Vägevasti hüüab tema:
"Avage nüüd südamed!"
Tasandage hinges tee
kallimale sõbrale.
Selleks orud ülendage,
kõrged mäedki alandage.
-
Mis on kõver, õigeks saagu,
mis on künklik, tasaseks,
ülekohus maha jäägu,
muutugu ta õigluseks.
Lootus, usk ja armastus,
kannatus ja alandus
olgu ristirahva ilu,
kaunistagu nende elu.
Viis: “Minu hing, oh ole rõõmus”
(Freu' dich sehr, o meine Seele/
Ainsi que la biche ree)
Louis Bourgeois, arvatavasti 1500-1561.
"Trente Quatre Pseaumes de David", Genf, 1551.
Sõnad: Johann G. Olearius, 1635-1711.
Tõlge: Martin Lipp, 1854-1923.
|