Sel aastal tähistame usupuhastuspüha erilises meeleolus. Peagi möödub reformatsiooni algusest 500 aastat ning me oleme kiriku uuenemise teel välja jõudnud ajaloolisesse hetke, kus võime reformatsiooni meenutada esimest korda ühiselt koos roomakatoliku kirikuga. Luterlased ja katoliiklased on viiekümne aasta pikkuse dialoogi tulemusena leppimist ja osadust saavutada püüdes ületanud mitmed erimeelsused ning jõudnud olulistes õpetuslikes küsimustes ühisele seisukohale.
Seda vennalikku üksmeelt soovitatakse nähtavalt kinnitada tänavusel reformatsiooni aastapäeval, 31. oktoobril Rootsis Lundi katedraalis toimuval luterlaste ja katoliiklaste ühispalvusel, millel osalevad Luterliku Maailmaliidu ja paljude luterlike kirikute juhid koos roomakatoliku kiriku pea paavst Franciscuse ja katoliku kiriku teiste juhtivate vaimulikega. See ajalooline ühispalvus on veenvaks kinnituseks, et Kristust eeskujuks võttes ja Teda usus appi paludes on võimalik jõuda ka kõige sügavamast konfliktist leppimise ja osaduseni. Seda ühisosa otsides oleme vennalikus armastuses ja heas läbisaamises jõudnud ka erinevate Eesti kristlike kirikutena üksteisele väga lähedale.
Tänasel usupuhastuspühal vaatame tagasi poole aastatuhande taha, püüame hinnata toonaseid sündmusi alandliku meele ja kahetseva südamega. Vaatame tagasi, et hinnata, kuhu oleme Kristuse Kirikuna välja jõudnud ning kuhu oleme teel. Me ei jää kinni ajalukku, vaid oleme vabad pidevalt uuenema põhimõtte ecclesia semper reformanda kohaselt. See tähendab, et Kirik peab olema alalises uuenemises, tingimusel, et kõigi muudatuste mõõdupuu on pühakiri ja kiriku õpetuse vundament jääb püsivalt pidama sinna, kuhu see on ristikiriku asutamisel Issanda poolt seatud.
„Teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis on juba olemas – see on Jeesus Kristus“ (1Kr 3:11), kõlab tänase reformatsioonipüha juhtsalm apostel Pauluse vahendusel. Kristus on see, kes meid uuendab ja meie usku puhastab. Just sellisena mõistame ka usupuhastuspüha meie kirikukalendri pühade hulgas. Kõik muudatused kirikus, mis lähtuvad inimlikest soovidest ja püüdlustest, viivad meid ära pühakirja aluselt ja eksitavad Kristuse järel käimiselt. Reformatsioon ei ole kunagi ühiskonna alustalasid ja -väärtusi kõigutada püüdev revolutsioon, vaid inimlike tõdede ja soovide tupikust Kristuse vabadusse tagasi juhatav äratusraputus.
Soovin kõigile rohket Jumala õnnistust käesolevaks usupuhastuspühaks ja algavaks reformatsiooni suure juubeli aastaks. Olgu Kristus meie elu ainus uuendaja, usu ainus puhastaja ja uue igavese elu kinkija!