Head rahvuskaaslased, usuõed ning -vennad Ülem-Suetukis ja mujal Siberis!
Tervitan teid jaanipäeva puhul, mis on olnud eestlaste jaoks oluline tähtpäev läbi meie rahva ajaloo. Oleme seda tähistanud kui suvist pööripäeva lõkketule, rõõmsa laulu ja tantsuga.
Jaanipäeva paiku mälestame ka oma esivanemaid ja käime surnuaias pidamas surnuaiapüha jumalateenistusi, kus loeme hinegepalveid oma lähedaste eest, kelle Jumal on taevasesse koju kutsunud.
Kirikukalendris meenutame jaanipäeva Püha Ristija Johannese sünnipäevana. Ristija Johannes ütles Jeesuse tööle mõeldes: „Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema!“ (Jh 3:30). Johannes oli teevalmistaja Jeesusele, Jumala Pojale, kelle Jumal saatis inimesi nende pattudest ja eksimustest päästma ja lunastama.
Meiegi täname Jumalat selle eest, et tema valmistab meile tee, mida mööda me oma elus käime. Sageli kohtame sellel teel teisi teekäijaid, kellega kokku puutudes meie elu teeb pöörde. Paljud, kes kohtusid Ristija Johannesega, lasid ennast temal ristida meeleparandusristimisega. Nad muutsid oma elu ja selle märgiks lasid ennast ristida. Jeesusega kohtumine muudab kõigi inimeste elu rohkemgi veel, kui kohtumine Ristija Johannesega. Kes võtab vastu Jeesuse Kristuse ja austab ning kummardab teda kui Issandat, see pärib igavese elu.
Soovin oma armsatele usuvendadele ja -õdedele Eestimaast kaugel kauneid taaskohtumisi üksteisega, kui jaanipäeval kokku kogunete. Kuid kõige enam soovin, et võiksite kohtuda Jeesuse Kristusega. Tema ise on öelnud, et ta on meie sõber ja meie vend ning kes võtab vastu Tema, võtab vastu ka Isa, kes on taevas. Olgugi, et meid lahutavad tuhanded kilomeetrid, oleme ristiinimeste ja Jeesuse jüngritena kõik vennad ja õed ning üks Jumala laste suur perekond – teie Siberis, meie Eestis. Meid ühendab meie esivanemate keel, kultuur, rahvus ja usk Issandasse Kristusesse!
Soovin teile kõigile rohket Jumala õnnistust ning kaunist suve!