Ettekanne „Olukorrast kirikus“ EELK XXXI Kirikukogu 2. istungjärgul

Austatud kirikukogu!

Armsad õed ja vennad!

Oleme kirikuaasta ringiga ülestõusmisajas, üleeile tähistasime ülestõusmisaja 2. pühapäeva ning selle pühapäeva mõtted ja sõnum, mis on kokku võetud pühapäeva teemasse „Ülestõusnu tunnistajad“ kannavad meid ka käesoleval nädalal. Johannes kirjutab oma evangeeliumis: „Ja kaheksa päeva pärast olid ta jüngrid taas kodus ja Toomas nendega. Uksed olid lukus, aga Jeesus tuli, jäi seisma nende keskele ja ütles: „Rahu teile!”“ (Jh 20:26).  Jeesuse jüngrid hakkasid Jeesuse ülestõusmist uskuma alles siis, kui olid ülestõusnud Jeesust oma silmaga näinud. Toomas seadis Jeesuse ülestõusmise uskumiseks eritingimused: „Kui ma ei näe tema käte sees naelajälgi ning ei pista oma sõrme naelte asemeisse ega oma kätt tema külje sisse, ei usu ma mitte!” (Jh 20:24)

Sissejuhatus

Meie ei ole täna Jumalale tingimuste seadjad. Meie ülesanne on kirikuna ja ka üksikisikutena jääda oma ülestõusmisusule kindlaks nendes tingimustes ja keskkonnas, mis meile on seatud. Just siin ja praegu. Nendest tingimustest oma ettekandes tahangi kõneleda. Ma ei taha korrata teemasid, mida olen juba käsitlenud Kirikukogu eelmisel, selle koosseisu esimesel istungjärgul novembrikuu lõpus, mil kogunesime eKirikukogule veebis.

Tuletan siiski meelde, millistele teemadele sügisel keskendusin, et ennast täna mitte liiga palju korrata. Kõnelesin:

• Lõpule jõudnud õigusreformist;
• Hetkeseisust piiskoppide ja piiskopkondadega;
• „Usu võimust“ 2021. aasta suvise massiivse meediakajastuse valguses;
• Erinevatest vaatenurkadest EELK-le alapealkirjade all: EELK meie meelest, EELK ja tema vaimulikud, EELK ja rahvas, EELK ja noored, EELK hääl ja mõju, EELK ja tema ajaloolised varad.

Ükski nendest teemadest ei ole kaotanud oma aktuaalsust ka täna. Pigem vastupidi. Kuid kõige aktuaalsemaks on muutunud pool aastat hiljem hoopis küsimus rahust ja julgeolekust. Kõige enam vajame praegu Jeesust kui Rahuvürsti, kes sisse astudes ütleks: „Rahu teile!“

2021. aasta ülevaade

Enne, kui kõnelen oma mõtetest rahu ja julgeoleku teemadel, annan kasvõi ajaloo huvides oma ettekandes põgusa ülevaate eelmise aruandeaasta kohta. Refereerin seda, mida oleme EELK tegevusena kirja pannud ja mida olete saanud juba lugeda ka kirikukogu materjalide hulgas olevast 2021. aasta EELK majandusaasta aruandest.

• Aruandeaastal oli EELK-s (seisuga 31.12.2021. a.) 169 kogudust ja teenistuses 245 vaimulikku, nendest Eestis teenis 227 ja välismaal (diasporaatööl) 18 vaimulikku (naisi 53 ja mehi 192).
• 2021. aasta oli kirikus valimiste aasta. Koguduste nõukogude, juhatuste, revisjonikomisjonide (revidentide), sinodisaadikute valimised toimusid ajavahemikul 1. jaanuar kuni 30. aprill 2021. Praostkondade sinoditel ja EELK vaimulike konverentsil valiti 30. septembriks EELK XXXI Kirikukogu liikmed. Konsistooriumi valitavate assessorite, kantsleri, EELK nõukogude ja kirikukogu komisjonide liikmete valimised toimusid EELK XXXI Kirikukogu korralisel sügisistungjärgul 23.-24. novembril 2021.

• Aastaga 2021 jõudis lõpule 2016. aastal alanud õigusreform. Kirikukogu XXX koosseisu ülesandeks oli tegeleda kirikuseadustiku kohandamisega muutunud oludele. 2021. aastal hääletas kiriku parlament ühel korralisel ning kahel erakorralisel istungjärgul läbi mitusada parandusettepanekut mitmekümnes plokis. Tänu võimalusele pidada kirikukogu istungeid veebis said töös osaleda ka diasporaasaadikud Kanadas, Ameerikas ja Rootsis. Viieaastase töö viljana sai kiriku seadusandlus kergemaks ja läbipaistvamaks ja loodi seadusandlik alus piiskopkondade loomiseks.

• Töö lõpetanud eelmine kirikukogu koosseis läheb ajalukku ka efektiivse tegutsemisega koroonaaja tingimustes, näidates muutunud oludes üles nii operatiivsust kui ka õppimisvõimet. Üle veebi toimusid mitte üksnes kirikukogu istungid, vaid viidi läbi mitmel poole ka koguduste nõukogude ja juhatuste valimised. EELK XXXI Kirikukogu valis novembris toimunud istungil kirikuvalitsuse uued liikmed (EELK Konsistooriumi kantsleri ja assessorid) ja kiriku parlamendi juhtorganid (EELK XXXI Kirikukogu abijuhatajad, EELK revisjonikomisjoni, õiguskomisjoni ja nomineerimiskomisjoni liikmed). Kirikuvalitsuse uues koosseisus järgmiseks neljaks aastaks jätkavad ameti poolest peapiiskop Urmas Viilma ja piiskopid Joel Luhamets ning Tiit Salumäe. Ametis jätkamiseks said uueks perioodiks volitused kantsler Andrus Mõttus ja assessorid Katrin-Helena Melder, Ove Sander ning Marko Tiitus. Kirikuvalitsuse uueks assessoriks valiti Anti Toplaan. Kirikukukogu juhatuses jätkab ameti poolest juhataja tööd tegeva peapiiskopi kõrval vaimuliku abijuhatajana assessor Marko Tiitus. Ilmikabijuhatajana valiti sügisesel kirikukogul Toomkoguduse juhatuse esimees Riivo Sinijärv.

• Kogu kiriku tööd mõjutas 2021. aastal jätkuvalt COVID-viirus. Kirikuruumides kehtis maskikohustus, desinfitseerimise, hajutumise ja 50% täituvuse nõue. Kogudused ja vaimulikud ilmutasid töö korraldamisel aga leidlikkust ning jätkusid jumalateenistuste ülekanded internetis ja lisaks koosolekutele said virtuaalselt peetud ka mitmed konverentsid. Nii näiteks sai tervisekaitsepiirangute tõttu maikuusse lükkunud vaimulike konverents ja Usuteaduse Instituudi 75. aastapäeva konverents peetud veebi vahendusel.

• EELK oikumeeniline eestisisene koostöö teiste kirikutega toimub reeglina ja toimus ka 2021. aastal peamiselt Eesti Kirikute Nõukogu raames. Olulisemad teemad, millega EKN-is aruandeaastal tegeleti, olid kirikute tegevuse korraldamine COVID-19 pandeemia tingimustes, riigi toetus kirikutele pandeemiast tingitud kriisi leevendamisel, rahvaloendus, religioonisotsioloogiline uuring „Usust, elust, usuelust“, muutused kaitseväe kaplanaadis, ususõnastik. Jätkusid ettevalmistused oikumeenilise tõlkekogumiku „Üheskoos kirik“ väljaandmiseks. Tehti koostööd mitmete partnerkirikutega kirikusisese arutelu strateegia väljatöötamise protsessi raames. Sarnaselt 2020. aastale lülitasid ka 2021. aastal telekanalid ETV+ ja ETV2 märtsikuu pühapäevadel ajutiselt kavasse hommikused palvused eesti ja vene keeles.

• Koondamiste ja töö ümberkorraldamise tulemusena kaitseväe kaplanaadis jätkavad senised tegevkaplanid alates 2021. aasta sügisest reservkaplanitena ja nende tööd jäi tegevteenistusse koordineerima peakaplan üksi. Pärast kaplaniteenistuse kontseptsiooni valmimist sõlmitakse mitmete endiste tegevkaplanitega käsunduslepingud ja aktiivsem suhe kaitseväe ja kirikute vahel peaks ennistuma.

• Peapiiskopi üleskutsel mälestati 20. juunil jumalateenistustel üle Eesti koroonaohvreid ja kirikute kellad helisesid mälestuskelladena. Kirikukellade helinaga märgiti ka ajaloolist hetke 30. novembri keskpäeval, mil meie riiklik ja rahvuslik iseseisvuse aeg sai ajaliselt pikemaks kui sõjaliste okupatsioonide all veedetud aeg.

• Ühena suurematest kogudusepoolsetest algatustest toimus kevadisel paastuajal Tallinna praostkonna eestvõttel kuni kirikute avamiseni 59 päeva kestnud katkematu palvekett, mil iga päev jagati läbi koguduste ja üldkiriklike meediakanalite Tallinna praostkonna vaimulike eestpalveid. Palveketi eesmärk oli jagada kiriku sees inimestele sõnumit, mis annaks neile rahu, kindlust ja lootust ka sellistel aegadel.

• Seoses uurimistööde algusega parvlaev „Estonia“ hukkumispaigas viidi juulis piirivalvelaeval “Kindral Kurvits” merel läbi rahvusvaheline mälestuspalvus, mida juhatas peapiiskopi palvel EELK piiskop Tiit Salumäe. Parvlaeva hukkumise aastapäeval 28. septembril toimunud palvusel avati Tallinna piiskoplikus toomkirikus hukkunute mälestuseks mälestustahvel.

• Mitmetes kirikutes jätkusid 2021. aastal ulatuslikud renoveerimistööd: nii näiteks korrastati Tallinna Püha Vaimu kirikus fassaadi, Viljandis restaureeriti Pauluse kiriku torni, valmis sai Kihelkonna kiriku tornikiiver ja Kose kirikus viidi lõpule torni renoveerimine. Jätkus Tartu Maarja kiriku ehitamine ning sellele toetuse kogumine. Renoveerimistööd toimusid ka mitmel pool mujal.

• Üha enam on hakanud kogudusteni jõudma minu ja mitme Eesti tunnustatud ettevõtja poolt mõne aasta eest loodud eraalgatusliku EELK Toetusfondi ehk Kirikufondi kaudu kogutud toetused. 2021. aastal said erinevate kampaaniate kaudu fondist toetusi: Käsmu 34 500, Tartu Maarja 15 500, Narva 3 000, Puhja 8 500, Muhu 2 022, Harju-Madise 2 022, Paldiski 1 500, Jõhvi 5 000, Toomkirik 24 022, Kihelkonna 1 500, Tõstamaa 1 500. Mitme nimetatud ja täiendava kiriku toetamine jätkub ka 2022. aastal. Siinjuures tuleb tänada fondi juhatajat Janek Mäggi, nõukogu esimeest Indrek Laulu ja fondi tegevjuhti Katri Gailitit, kelleta neid toetusi ei oleks.

• Mitmed kogudused tähistasid oma auväärseid tähtpäevi. 21. veebruaril toimus pidulik jumalateenistus Peterburi Jaani kiriku 160. ja taaspühitsemise 10. aastapäeva auks. 800-aastaseks saanud Hageri kogudus võttis juubeliaasta puhul kasutusele oma vapi ja lipu ja pidas esindusliku ajalookonverentsi. Haljala kiriku 800. aastapäeva märkis selle sajandi suurim ristimis- ja leeripüha teenistus. 120. aastapäeva tähistas pidulikult Rapla kirik. Kaarli koguduse 350. ja praeguse Kaarli kiriku pühitsemise 150. aastapäeva märgiti mitmekesise sündmuste programmiga kogu aasta vältel. 100 aasta möödumist EELK esimese piiskopi Jakob Kuke (1870-1933) piiskopiks pühitsemisest jääb meenutama 6. juunil Tallinna Toompea Kaarli kirikus toimunud missa.

• Maikuust novembrini kestis 250 kilomeetri pikkune teekond Eestimaa Jaakobitee – Camino Estonia. Tallinna Piiskoplikust Toomkirikust alanud rännakul osaleti etappide kaupa ja Valgas/Valkas sõlmiti rahvusvaheline palverändurite matkatee pidulikult kokku.

• Juunis valis Luterliku Maailmaliidu (LML) 50-liikmeline nõukogu uue peasekretäri, kelleks osutus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vaimulik Anne Burghardt. 1. novembrist tööle asunud Burghardt valiti 148 luterlikku liikmeskirikut ja 77 miljonit luterlast ühendava organisatsiooni etteotsa esimese Ida-Euroopast pärit vaimulikuna ja esimese naisena LML ajaloos.

• 2021. a oli EELK Usuteaduse Instituudi jaoks väljakutseid pakkuv aasta. Usuteaduskond oli aasta algusest kuni maikuu keskpaigani distantsõppel va. üksikud individuaaltunnid, mida sai kohapeal läbi viia. Mõned üliõpilased katkestasid õpingud ja osa jäi viiruse levikust tulenevatel põhjustel akadeemilisele puhkusele, kui selliseid õppijaid oli siiski vaid väike osa. Aasta esimeses pooles sõlmis EELK Usuteaduse Instituut Sotsiaalministeeriumiga lepingu, soovis toetati magistriõppe hingehoidjate koolitamist riigi sotsiaal- ja tervishoiuasutustele. 2021. a kevadel lõpetas Instituudi tasemeõppe 13 üliõpilast. 2021. a sügisel toimus üliõpilaste ja õpilaste vastuvõtt üsna tavapärasel tasemel. Kirikumuusika kursustele oli üle ootuste palju õppimishuvilisi. 2021. aasta lõppu jääb ka Usuteaduse Instituudi rektori valimine. Rektori kohusetäitjana instituuti kõigi oma teiste ülesannete kõrvalt ajutiselt, kuid väga edukalt juhtinud assessor Marko Tiituse asemele valiti vahepeal sotsiaalministeeriumi peakaplani ametis tegutsenud ja hoolekande- ning meditsiiniasutuste kaplaniteenistusele aluse pannud assessor Ove Sander.

Kuuldu on vaid põgus ja markeeriv ülevaade eelmisest aastast sellisel kujul nagu me EELK tegevusest kantsler Andrus Mõtuse allkirjaga riigile majandusaasta aruandes ülevaate anname. Siit on puudu vaated ja hinnangud paljudele kirikutöö valdkondadele ja asutustele, mis vääriksid samuti esile tõstmist ja ära märkimist. Uus kasutusse võetud aruandluskeskkond peaks ehk juba järgmisel aastal võimaldama kevadisele kirikukogule esitada kogu EELKd hõlmava aruande kujul, mis kataks kõik kiriku erinevad töövaldkonnad ja detailsema kokkuvõtte ka meie statistilistest näitajatest.

Sõda ja rahu aastal 2022

Oma ettekande teises pooles naasen rahu ja julgeoleku teema juurde. 24. veebruaril, kui tähistasime Eesti Vabariigi iseseisvuse 104. aastapäeva, eskaleerus juba kaheksa aastat kestnud Venemaa sõda Ukraina vastu agressiivseks vallutusrünnakuks eesmärgiga Ukraina tervikuna alistada. Tänaseni kestva agressiivse sõja tulemusena on Ukrainast sõjapõgenikena lahkunud umbes 5 miljonit inimest, tehes sellest suurima sõjalise konflikti ja põgenikekriisi Euroopas pärast II maailmasõda.

Venemaa ja seda riiki juhtiva Putini agressiooni on hukka mõistnud kogu demokraatlik maailm, sealhulgas kirikud (sh EELK) ja kirikuid ühendavad oikumeenilised organisatsioonid. Kirikud Euroopas ja mujalgi maailmas on käivitanud oma humanitaarmissioonid Ukraina aitamiseks ja põgenike toetamiseks.

EELK toetus Ukrainale

Konsistoorium ja meie kogudused on asunud samuti operatiivselt Ukrainat ja sõjapõgenikke aitama. EELK Konsistoorium lõi erifondi Ukraina toetamiseks ja eraldas sinna reservfondist 20 000 eurot, millest suur osa on juba ka toetustena Ukraina partnerkirikule, Luterlikule Maailmaliidule ja Ukraina Kultuurikeskusele eraldatud. Samal ajal on ka EELK kogudused üle Eesti viinud läbi korjandusi ja kogunud annetusi, et neid abivajajatele ise otse edasi saata või annetada Pagulasabile, Eesti Punasele Ristile või teistele abiorganisatsioonidele. Eesti Diakoonia korjandusest on kogunenud Ukraina diakoonia organisatsiooni toetuseks Living Hope 7000 eurot, millest enamus on ka juba üle kantud. Meie partnerkirikud ja organisatsioonid on teinud omapoolseid annetusi ja on valmis neid EELK kaudu Ukraina toetusprojektidele andma.

EELK ja sõjapõgenikud

Põgenike vastuvõtmiseks on EELK ja EKNi liikmeskirikud välja pakkunud umbes 300 majutuskohta. Suurem osa on jäänud täitmata, kuna sõjapõgenikud on leidnud majutuse või juba püsivama elukoha omavalitsuste toel. Siiski on sõjapõgenikke vastu võtnud ja pikemat või lühemat aega majutanud mitmed EELK asutused ja kogudused. Täielik ülevaade konsistooriumis puudub, kuid nimetada oskan laekunud info põhjal Usuteaduse Instituuti, Tartu Pastoraati, Harkujärve, Rannamõisa, Risti, Järva-Jaani ja Pühavaimu kogudusi. Kindlasti on neid veel. EKNi liikmeskirikutes toimuvad mitmel pool Ukraina sõjapõgenikele mõeldud ukraina- ja venekeelsed jumalateenistused. Käivitunud on sotsiaalministeeriumi kaplanaadi organiseerimisel põgenike hingehoid, millesse on kaasatud üle 70 hingehoidja, kellest suur osa on vaimulikud. Hingehoidjad külastavad ja suhtlevad roteeruvalt inimestega vastuvõtukeskustes, hotellides ja laevas, kus põgenikke majutatakse. Hingehoidjate tööd koordineerivad kolm koordinaatorit Tartus, Tallinnas ja Rakveres. Vaimulikke on kaasatud aktiivselt mitmel pool omavalitsuste poolt põgenike vastuvõtu ja hingehoiuga tegelema. Nimetada oskan praegu Meelis-Lauri Eriksoni, Annika Laatsi, Hedi Vilumaad ja Mait Mölderit. Kindlasti on neid vaimulikke veel, kes on praegu põgenike vastuvõtmisega seotud.

Kriisiks valmistumine

Jeesuse armastusekäsust lähtuvalt peame oma armastava tähelepanu suunama Jumalale, ligimesele ja ka iseendale. Jumal on rahujumal ja teda süüdistada sõjas, mille on algatanud inimestest agressorid, ei ole põhjust. Jumal taotleb ja annab meile rahu. Kuidas aga olla valmis selleks, et agressori vägivallateod ja sõda võivad ulatuda meieni vahetult samal kombel nagu näeme seda praegu Ukrainas? Kuidas peaksime kogudustes valmistuma?

Iga koguduse juhatus peaks pidama plaani ja koostama kirjutatud või kirjutamata kujul tegevusplaani (kriisikava), kuidas:

• hoolitseda ja tagada inimeste turvatunne ja julgeolek koguduses ja kogukonnas nii füüsilisel kui vaimsel tasandil;
• korraldada vaimulikku teenimist ja talitusi tavapärasest erinevas olukorras;
• tagada koguduse juhtimine ja töökorraldus tavapärasest erinevas olukorras;
• varade kaitse ja säilimine (sh dokumendid ja väärisesemed);

Mida on meil õppida 1940. aasta okupatsioonist, 1941 ja 1949. aasta küüditamistest ja 1944. aasta suurpõgenemisest?

Kuidas EELK ja tema kogudused elasid üle need keerulised sündmused?

Peaksime või kas peaksime ennast valmistama ette sarnaseks stsenaariumiks (konsistooriumis, asutustes, kogudustes)?

Kõige olulisem on ka kõikidele nendele küsimustele vastata püüdes vaadata Ülestõusnule, kes astus lukustatud ruumi jüngrite keskele ja lausus: „Rahu teile!“. Tänu usule ülestõusnud Kristusesse oleme kirikuna kestnud ja kestame ka edasi.

Loen ettekande lõpetuseks ülestõusmispüha läkituse, rahusõumi, mis on pärit sõja epitsentrist.

Ukraina Saksa Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Pavlo Švartzi ülestõusmispüha läkitus:

„Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed.” Ilm 1:18

Sel aastal tähistame sõja taustal Jeesuse Kristuse ülestõusmist. Sõda ägenes veidi enne paastuaega ja me olime sunnitud mõtisklema Jeesuse kannatuste üle omaenda kannatuste ajal, vaadates abitult pealt ka kaaskodanike kannatusi. Vägivald, valed ja ebaõiglus tunduvad ülekaalukad. Just nagu pimedus enne meie Issanda Jeesuse Kristuse ristilöömist.

Aga see, mis põhineb valedel ja korruptsioonil, ei püsi. Illusioon puruneb kohtudes tõega. Ülestõusmispüha juhtsõna on Jeesuse sõnad: „Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti”. See sõnum on lihtne ja täiesti selge. Jeesuse haud jäi tühjaks. Kümned inimesed tunnistasid oma kohtumisest ülestõusnud Päästjaga. Ja lõpuks, kirik, mis oli rajatud usule Tema ülestõusmisse, on kandnud seda usku läbi sajandite, muutes meie maailma tundmatuseni.

Ja hoolimata sellest, kui kõvasti vaenlane püüdis tõde varjata, nimetades seda “libauudiseks”, oleme veendunud, et Jeesuse ülestõusmine ajendab meid järgima armastuse teed, ohverdades iseennast oma ligimeste jaoks, mitte mõnede illusoorsete väärtuste eest. Olenemata sellest, kas me teenime lahinguväljal või aitame vabatahtlikena, teenime sõjapõgenikke või järgneme oma kutsele enda töökohal – liigume me lähemale elu võidule surma üle, rahule vägivalla üle, aususele silmakirjalikkuse asemel ja loovusele hävitamise asemel.

Jeesus ütleb: “Minu käes on surma ja surmavalla võtmed”. Ta lubab igavest elu neile, kes järgivad teda teel enesesalgamisele ja eneseohverdusele. Me võime seda lubadust usaldada, sest see põhineb tema ülestõusmise reaalsusel. Kristus on üles tõusnud! Tõesti, ta on üles tõusnud!

Suur tänu kuulamast ja kaasa mõtlemast!