EELK tänupalvus
1. nelipüha, 24.05.2015
Toomkirik
“Nemad kõik olid püsivalt ühel meelel palvetamas koos Jeesuse ema Maarja ning naistega ja Jeesuse vendadega” Ap 1:14
Minu postkasti jõudis eile ajakiri “Ajalugu”, mille toimetaja märgib oma juhtkirjas, et neil päevil on nelipühad. Tõdeb aga järgmises lauses hinnangut andes: “Tänapäeval ehk ei midagi erilist”.
Luukas kirjutab Apostlite teguderaamatus ajast, mil nelipühad olid tõeliselt erilised. Tema kaasaegsed olid nelipüha, seda juudi kalendri nädalatepüha iidse lõikuspühana tähistanud juba aastasadu. Ehk võis keegi ka siis öelda nelipüha kohta: “tänapäeval ehk ei midagi erilist!” Ometi said kirjeldatud nelipühad erakordseteks ja erilisteks.
Jeesuse jüngrid olid näinud Jeesust Ülestõusnuna! Olid näinud teda ka taevasse võetavat. Kas see pole erakordne! Jeesus oli kõnelenud ka Lohutajast Vaimust, kes on koos nendega igavesti (Jh 14:16). Jüngrite südames oli lootus, et Jeesus, kes tõusis taevasse, ei jäta neid, vaid Tal on neile veel kinkida midagi erilist.
Selliste ootustega kogunesid jüngrid Jeruusalemma Siioni mäel asuva hoone ülemisse tuppa, kus Issand oli viiekümne päeva eest murdnud leiba, õnnistanud veini ning seadnud armulaua. Kogunenuid oli seekord rohkem kui tosin. Neid oli seal umbes sada kakskümmend. Seal olid ka Jeesuse lähedased – Tema pereliikmed. Luukas kirjutab: “Nemad kõik olid püsivalt ühel meelel palvetamas koos Jeesuse ema Maarja ning naistega ja Jeesuse vendadega” Ap 1:14
See tavaline nelipüha osutus üheks olulisemaks päevaks kogu kristlaskonna ajaloos, sest sündis Kristuse Kirik.
Ajalugu ja tänapäev. Minevik ja olevik. Siis ja nüüd. Kõik hetked, päevad ja ajad muutuvad eriliseks, kui Jumal peatab hetke ja on kohal oma Vaimuga. Igast argipäevast saab siis püha päev! Tavalisus muutub erilisuseks! Seda kogesid palvetavad Jeesuse jüngrid, koges ema Maarja, kogeme meie ka täna. Alates esimestest nelipühadest pole maailm enam endine, sest Jumala kohalolu on nähtav Püha Vaimu katkematus töös Tema Kirikus.
Tänagi on nelipüha ja me oleme siin ühel meelel koos Pühale Neitsi Maarjale pühitsetud katedraalis palvetavale Jumalaemale pühendatud Maarjamaal. Meidki on siin täna umbes sada kakskümmend nagu siis, kui Jumal valas oma Vaimu jüngrite peale.
See maikuu pühapäev ei ole tavaline päev, ei ole tavaline pühapäev, isegi mitte tavaline nelipühapäev. Käes on tõeline püha, Issanda päev! Siin on ühes kõik need, kes on olnud ustavad täitma taevasse võetud Kristuse käsku – minna maailma, ristida ja õpetada – teenida ligimest ja seeläbi Issandat Kristust Tema nelipühal sündinud Kirikus ja üheskoos Tema Kirikuna.
Tahan neil hetkil siin jumalakojas avaldada Jumalale tänu kõigi meie nimel õnnistuse ja eesõiguse eest olla väljavalitute hulgas. Olla nende seas, kes on saanud Püha Vaimu poolt juhendatud tööriistadeks Jumala käes ja Tema riigi töös. Avaldan tänu igale hingele teie seast, kes olete Jumala Vaimu kutsele vastanud ning teenite ustavalt Kristust oma ülesannetes, oma kutsumuses, teenistuses ja ametis, töös ja palves. Jumala Vaim hoiab Kristuse Kiriku elava läbi iga üksiku liikme püsivuse ja ustavuse tema ülesannetes.
Õnnistagu Issand teid kõiki nelipüha jumaliku puudutusega, et Püha Vaim saaks jätkuvalt teha igaühes teis oma imelist tööd. Et Issand oleks ligi meie igapäeva töödes ja võitlustes, valikutes ja otsustes oma üksmeelselt palvetavas Kristuse kirikus ka siin Jumalaema eestpalve alla usaldatud Eestimaal.