« tagasi
KÕIK KÜSIMUSED
Kui Jeesusel ei olnud patule kalduvat loomust, siis kuidas mõista Rm 8:3: ... Jumal, kes mõistis patu inimeses surma, läkitades oma Poja patuse loomuse sarnasuses ja patu pärast...?
Tegemist on viimase eestikeelse piiblitõlke ebatäpsusega (või
ebaõnnestunud tõlgenduskatsega), kuna algses tekstis ei räägita mitte
patusest loomuse, vaid patuse liha sarnasusest: ho theos ton heautou hyios pempsas en homoiomati SARKOS hamartias - Jumal läkitas omaenda Poja patuse LIHA sarnasuses.
Liha tähendab Uues Testamendis küll tihtipeale inimese patust loomust, kuid siinkohal tahab Paulus hoopis kinnitada, et Jeesus kui
Uus Aadam oli/on tõeline inimene ja koosneb samasugusest reaalsest
lihast nagu meiegi.
Vastupidiselt muljele, nagu võiks siin olla kõnet Tema vastuvõtlikkusest patule, on Jumal Jeesuse läbi just sellessamas meie lihas (oma ainusündinud Poja inimesekssaamises, kannatustes, surmas ja ülestõusmises) patu ära võitnud, võtnud patult igasuguse omandiõiguse meie üle ja kinnitanud, et ka meie võime Tema sarnasuses saada vabaks patust ja elada uut elu (vrd Rm 6:1-14).Enn Auksmann
Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja
16.01.2007
üles