« tagasi
Kiriklikud talitused
Kuskil 10 aastat tagasi võttis minu teises linnas elav sõbranna minuga ühendust, et kas soovin olla tema lapsele ristiemaks. Olin sellest ettepankust üllatunud, sest meie omavaheline läbikäimine ei olnud sel perioodil väga lähedane. Andsin talle jaatava vastuse, kuid arvasin, et kui ta edaspidi veel minuga ühendust võtab, siis soovitan siiski kedagi lähemat inimest valida. Paar aastat hiljem sain teada, et lapse ristimisel oli mind nimetatud tema ristiemaks. Minu jaoks oli üllatav see, et keegi mulle ristimise ajast ei teatanud. Soovin teada, kas on võimalik lapsele ristiema määrata nn tagaselja ja on selline toiming üldse kehtiv?
Kirikuseadused ei määratle täpselt kellegi ristivanemaks kinnitamise korda, kuid reegel on see, et ristivanem osaleb oma ristilapse ristimisel, kuna ta peab andma tõotuse aidata kaasa lapse kristlikule kasvatamisele. Seega juhul, kui Teid tõepoolest ristimise ajast ei teavitatud, ei saa Te olla kehtivalt lapse ristivanemaks. Ristimine ise on loomulikult kehtiv.
Vahel võib tulla ette olukordi, kus ristivanemaks palutud isikul ei ole mingil põhjusel võimalik ristimistalitusel osaleda ja sel puhul võib teda eelneva kokkuleppe põhjal siiski ristivanemaks lugeda, ent Teie poolt kirjeldatud juhul see nii ei ole.
Kõige parem oleks Teil pöörduda selle koguduse vaimuliku poole, kus ristimine toimus, ja paluda teha ristimisteraamatus parandus.
Muidugi oleks hea kõigepealt sõbrannaga asjad selgeks rääkida - ja kui Te leiate, et olete valmis kasvõi tagantjärgi ja hilinenultki ristivanema kohustusi täitma (see sõltub muuhulgas sellestki, kui vana too laps praegu juba on), siis ei ole vaja ristimisteraamatus muudatusi teha, ehkki formaalselt jääb asi veidi küsitavaks.
Ristivanema olulisimaiks ülesandeiks on oma ristilapse ja tema pere eest palvetada, teda kristlikus usus juhatada ja õpetada ning talle heaks eeskujuks olla. Kui leiaksite selle jaoks aega, jõudu ja tahtmist, oleks see kindlasti väga tänuväärne.Enn Auksmann
Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja
10.01.2007
üles