« tagasi
Piibel ja teoloogia
Üks teoloogiat õppinud kristlane väitis, et täiuslik Jumal ei vaja primitiivseid vereohvreid, seega puudus Jeesuse ristisurmal igasugune lunastav mõju, see oli tavaline märtrisurm. Oma patud saame Jumalalt andeks, kui seda palume, lihtsalt tema armust, mitte Jeesuse lunastusohvri alusel. Vereohvrite toomine läbi aegade olevat puhtinimlik toiming, mis ei puutu Jumalasse, Jumal pole seda kusagil ega kunagi nõudnud. Samuti peegeldavat vereohvrid äärmiselt primitiivset arusaama Jumalast. Väited, et kogu Uus Testament tunnistab Jeesuse lunastusohvrist, pareerib ta sellega, et tegemist on puhtinimliku raamatuga, Uus Testament peegeldavat lihtsalt algkristlaste algelist arusaama Jumalast. Kuidas
Teie seda seisukohta kommenteeriksite?
Ega siin midagi pikemalt kommenteerida olegi: meil on valida, kas
usaldame Jumalat ja Piiblit kui Tema Sõna ja ilmutust, või mõtleme
endale välja oma Jumala ja kujundame sellele vastavalt mingi isikliku
teoloogia.
Piibli sõnum on selge: Jumal on läkitanud oma Poja lunastuseks meie
pattude eest ja Tema vereohver on see, mille läbi me saame õigeks
ning pärime igavese elu ja õndsuse.
Muidugi on olemas palju teolooge ja mõtlejaid, kellele võivad toetuda
need, kes väidavad, et Jumal ei vaja vereohvreid, kuid Jeesuse
ristisurm kui lepitusohver on Uue Testamendi ja kogu Piibli keskne
kontseptsioon ning üks kristliku usu põhiõpetusi ja aluseid.Enn Auksmann
Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja
16.11.2006
üles