« tagasi

Piibel ja teoloogia



Tarkusel on Piibli järgi mitmeid aspekte. See on nii teadmisterohkus kui ka oskus teadmisi õigesti ja õiglaselt kasutada (näiteks oma elus otsuseid tehes või kohut mõistes - suurepäraseks näiteks on siinkohal Mooses või Saalomon). See on ka arukus ja mõistlikkus, mille abil inimene oskab oma elu õigesti elada.

Kõige olulisemaks aga peab Piibel tarkuse puhul seda, et see on Jumala ja Tema sõna ning tahte, Tema käskude tundmine ja - NB! - sellele vastavalt toimimine: Issanda kartus on tarkuse algus ja Kõigepühama äratundmine on arukus. (Õp 9:10; vrd nt Ps 1)

Jumala tarkus väljendub nii selles, kui imeliselt Ta on kõik loonud, kaasaarvatud meid, inimesi - ja kui imeliselt Ta kõike juhib ja hoiab. Aga Jumala tarkus - Tema toimimisviis ja selle mõte - võib teinekord olla meie jaoks arusaamatu või vastuvõetamatu (vt nt Iiobi raamat või 1Kr 1:18-35, kus apostel Paulus kirjutab inimliku ja jumaliku tarkuse erinevusest ja Jumala toimimisviisist, mis inimestele näib narrusena).

Suurim ja inimesele vajalikeim tarkus on õppida tundma Jumalat kui oma Loojat ja Päästjat ning tulla Tema juurde, võtta Ta vastu oma ellu ja usaldada ennast täielikult Tema kätte - Jumala suurimaks auks ja omaenda hingeõndsuseks.

Enn Auksmann
Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja
08.11.2006

�les üles