« tagasi
Kiriklikud talitused
EELK ristib kahjuks paljusid inimesi, kel puudub usk Kristusesse. ... Leerikursuse läbinu loetakse automaatselt \\\
Küsimuses sisalduva tõsise süüdistusega kiriku aadressil on raske
nõustuda, kuna väide, nagu loetaks leerikursuse läbinu automaatselt
ristimiskõlbulikuks ning tema usu kohta ei esitata ainsatki küsimust,
ei vasta tõele.
Inimesele, kes on valmistunud ristimiseks ja konfirmatsiooniks,
esitatakse terve rida päris tõsiseid küsimusi. Leeriküsimused on
järgmised:
1. Kas tunnistate oma selge ja kindla tundmise järele, et te
kolmainusse Jumalasse, Isasse, Pojasse ja Pühasse Vaimusse usute,
nõnda kui Ta ennast meile oma sõnas on ilmutanud ja nagu meie kirik
seda usku Tema püha sõna alusel selgesti ja puhtasti tunnistab ja
kuulutab?
2. Tunnistage siis ise südame ja suuga avalikult Jumala ja koguduse
ees oma usku, mille peale teid on ristitud ja mida teid on tundma
õpetatud. (Vastus: Apostlik usutunnistus)
3. Kas tahate selle usu juurde ja sellega ühtlasi ka kiriku
tunnistuse juurde ikka jääda, et me patused armust, üksnes usu läbi
Jeesusesse Kristusesse õndsaks saame, ja kas tahate ka elus ja surmas
sellest ustavalt kinni pidada?
4. Kas tõotate südamest selle eest hoolt kanda, et te seda usku mööda
elate, alandlikult ja sõnakuulelikult oma Lunastaja järel käite,
Jumalat kõigest südamest ja ligimest kui iseennast armastate?
5. Kas tõotate selleks, et nõnda elada ja käia võiksite, ka väsimata
palves Issanda armuandeid, sõna ja sakramente ustavalt tarvitada?
Ainult siis, kui inimene on neile küsimustele jaatavalt vastanud,
saab teda konfirmeerida (ja kui ta on ristimata, ka ristida).
Kui kasutatakse eraldi täiskasvanu ristimise korda, siis on küsimused
sellised:
1. Kas sa igatsed südamest oma endise elu pattude andeksandmist ja
kas loobud valeõpetusest, milles sa oled üles kasvanud, ja ka kõigest
saatana ja pimeduse olust ja tööst?
2. Kas sa usud, et Kolmainus Jumal, Isa, Poeg ja Püha Vaim, nagu Tema
ennast oma sõnas meile on ilmutanud ja keda selle sõna alusel kõik
tõelised ristiinimesed tunnistavad ja kiidavad, on ainus ja tõeline
Jumal?
3. Kas sa usud, et patused saavad õndsaks üksnes elava usu läbi
sellesse ainsasse igavesse Jumalasse, kes meid on lunastanud Jeesuse
Kristuse, oma Poja, meie Õnnistegija läbi, kes meie eest on risti
löödud ja üles tõusnud?
4. Tunnista siis avalikult seda ristiusku, mis ka sinu usuks olgu ja
jäägu. (Vastus: Apostlik usutunnistus)
5. Kas sa oled ära tundnud, et evangeelne luterlik kirik, mille
õpetuse järele sind Jumala sõna alusel on õpetatud, seda usku
puhtasti ja selgesti tunnistab ja õpetab?
6. Kas sa tõotad ustava, tõsise südamega Jumala armu läbi selles usus
kogu oma eluaja kindlasti püsida, oma osadust Temaga igapäev uuendada
ja kinnitada ning ka tagakiusamistes, hädas ja surmas Temast mitte
ära taganeda?
7. Kas sa tõotad hoolsasti seda usku mööda sõnakuulmises Jumala
pühade käskude järele elada ja, et sa nõnda võiksid elada ja käia,
hoolsas palves Jumalast seatud armuandeid, Tema sõna ja sakramente,
ustavalt tarvitada?
8. Kas see on sinu tõsine soov ja igatsus, et sind selle usu peale
ristitaks, Jeesuse Kristuse jüngriks tunnistataks ja kristliku Kiriku
osadusse vastu võetaks?
Kui inimene ei ole neile küsimustele vastates siiras ja tunnistab
valet, siis teeb ta pattu nii Jumala kui kiriku vastu ja võtab
ristimise (nagu ka muud sakramendid) vastu mitte õnnistuseks, vaid
nuhtluseks. Vaimulikul ei ole aga muud võimalust, kui inimest ja tema
sõna usaldada.
Õndsakssaamiseks on Jeesuse sõnade järgi vajalik nii ristimine kui
usk, aga inimese ja tema usu üle kohtumõistmine on Jumala, mitte
teiste inimeste asi. Nähes, kuidas keegi oma usu ja Jumala suhtes
eksib, tuleb tema eest palvetada, teda juhatada ja manitseda,
kindlasti aga mitte asuda teda või kirikut, kus ta on ristitud, hukka
mõistma.
Jumal on loonud kogu inimkonna ja see inimkond on võtnud ning Tema
ainusündinud Poja risti löönud. Kas Jumal oleks pidanud - seda teades
- inimkonna loomata jätma? See on umbes sama, kui väita, et kirik
peaks jätma ristimata need inimesed, kes võib-olla ei oska ristimise
armu õigesti hinnata ega vastu võtta. Kirik on kohustatud Jumala armu
jagama - ja tegema omalt poolt kõik selleks, et inimesed võiksid
selle armu õigesti vastu võtta. Lõplik vastutus jääb aga iga inimese
enda kanda.Enn Auksmann
Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja
13.10.2006
üles