« tagasi

Piibel ja teoloogia


Nii. Alustan siis sellest, et ma pole ristitud. Ja ei lasekski, sest mul on küll oma jumal. Kuid olen kindel, et ta pole see keda teie usute. Minu jumal on hing. Kes eksisteerib siin maailmas.

Ja nüüd asja juurde. Tahan küsida. Kas tõesti eksisteerib "Viies Evangeelium" ja kas "Viies Evangelist" on Juudas, kes müüs Kristuse? Ma loodan, et te oskate mulle vastata ja soovitada, kust ma saaksin täpsemalt uurida.

Nimetust "viies evangeelium" on kasutatud mitmete autorite poolt. Taolist pealkirja kannab näiteks Rudolf Steineri poolt aastail 1913-1914 peetud ettekandeist koostatud kogumik, mida ta ise on nimetanud ka "tunnetuse evangeeliumiks". Veelgi varem, aastal 1867 avaldas Friedrich Clemens nn esseenide evangeeliumi (Urevangelium der Essäer, Der Essäer Brief), mida nimetas samuti viiendaks evangeeliumiks.

Viimasel ajal on kõige tuntum "viienda evangeeliumiga" tegelev raamat 1993. aastal Philipp Vandenbergi poolt avaldatud romaan "Viies evangeelium", mis on 1997. aastal ilmunud ka eesti keeles.

Konkreetne küsimus on tõenäoliselt ajendatud mõne aja eest ilmunud teatest, et Sveitsis on plaanis avaldada "Juuda evangeelium", millest ajakirjandus on kõnelenud kui sensatsioonist, mis peaks tõestama, et Juudast on täiesti alusetult tehtud reeturlikkuse võrdkuju, samal ajal kui ta tegelikult olla tegutsenud vastavalt Jumala enda tahtele ja plaanile.

Teoloogide jaoks pole siinkohal tegemist mingi sensatsiooniga, kuna juba teise sajandi lõpul on kiriku poleemikas ketserite vastu sellenimelist teost mainitud. Võib arvata, et "Juuda evangeelium" on eksisteerinud kreeka keeles enne aastat 180.

Tekst, mille on tõlkinud ja avaldamiseks ette valmistanud Genfi koptiuurija Rodolphe Kasser, kujutab endast osa 1970. aastatel Egiptuses leitud koodeksist, mille omanikuks on praegu Baseli Maecenase fond. Käsikiri pärineb 4. sajandist ja on kirjutatud kopti keele sahiidi murdes, peale "Juuda evangeeliumi" kuulub sellesse veel kaks teksti.

"Juuda evangeelium" pärineb gnostilistest ringkondadest ja vanakiriklikus poleemikas nimetatakse seda seoses ühe sektiga, kes austas peale Juudas Iskarioti ka Vanast Testamendist tuntud vennatapjat Kaini, kelles arvatavasti võidi näha Juuda eelkuju (nii nagu Uus Testamentki võrdleb Jeesust Kaini poolt tapetud Aabeliga, vrd Hb. 12, 24). Tõenäoliselt oli Juuda kuju gnostikutele sümpaatne seepärast, et teda arvati olevat omanud teadmist või tunnetust (kreeka k 'gnosis', siit ka 'gnostikud') sellest, et Jeesus peab inimkonna lunastamiseks surema ristil ja just kurjad väed üritavad seda takistada - niisiis võttis Juudas asjade käigu oma kätte ja aitas Jeesusel Tema missiooni täita. Juudas justkui ohverdab maise, ihuliku Jeesuse, mida tõeline, vaimulik Jeesus kannab vaid kui varjavat rõivast. Teoloogidele ja kirikuloo uurijatele ei ole taolised arutlused sugugi uued, kuid sellegipoolest on huvitav, mida too ligi kaks tuhat aastat vana (aga kindlasti mitte Juudalt endalt pärinev!) tekst täpsemalt sisaldab.

Väga tähtis on seejuures teada ja meeles pidada, et "Juuda evangeelium" ei ole sugugi ainus sarnane tekst, vaid on teada päris mitmeid Uue Testamendi kujunemise ajast pärinevaid kirjutisi, mida ei ole pühade kirjade hulka arvatud. Saksa teoloog Alfred Läpple soovitab oma 1983. aastal ilmunud teoses "Ausserbiblische Jesusgeschichten. Ein Plädoyer für die Apokryphen" kasutada nimetust "viies evangeelium" kõikide Uue Testamendi kaanoni hulgast väljajäänud tekstide kohta, mis kõnelevad Naatsareti Jeesusest. Eesti keeles on taolistest tekstidest ilmunud näiteks "Tooma evangeelium" ja "Filippose evangeelium".

P. S. Mis puutub aga sellesse, et olete kindel, et Teie Jumal pole see, keda kristlased usuvad, siis annan väikse soovituse: püüdke Jumalat tundma õppida ja ärge unustage kunagi, et kõik see, mida ükskõik kes meist Jumala kohta teab, on parimalgi puhul vaid väike killuke kogu tõest. Seepärast ei ole taoliste ülikategooriliste väidete esitamine, nagu Teie kirjas, kuigi mõttekas.

Enn Auksmann
Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja
30.01.2006

�les üles