« tagasi

Eri kirikud ja religioonid


Palun seletust mõistele vana kirik, saksa keeles alte kirche! Milline seos on sellel mõistel varakristlusega ja vanakatoliku kirikuga?

Vana Kirik on kiriku ja teoloogia ajaloo puhul kasutatav traditsiooniline määratlus, mis haarab enam-vähem perioodi kristluse riigiusuks saamisest Rooma impeeriumis 4. sajandi I veerandil kuni nn suure skismani aastal 1054 või koguni reformatsioonini, mille sümboolseks algusajaks loetakse 31. oktoobrit aastal 1517. Vana Kiriku perioodi võib ajaliselt ka veidi ettepoole nihutada, umbes aastasse 200, mil oli välja kujunenud küllaltki selgepiiriline kirikustruktuur.

Varakristlus on määratlus, mida kasutatakse tavaliselt esimeste kristlike sajandite tähistamiseks, vanakatoliku kirik on aga eelnevatega võrreldes päris uus asi. Nimelt ei olnud mitmed saksa, prantsuse, austria-ungari ja sveitsi katoliiklased nõus paari 1869.-1870. aastal toimunud I Vatikani kirikukogul vastuvõetud dogmaga, millest olulisim oli õpetus paavsti ilmeksimatusest. Muide, 778-st kirikukogul osalenud piiskopist olid 136 esialgu paavsti ilmeksimatuse dogma vastu, nende hulgas näiteks Viini ja Praha peapiiskopid. Pärast mõneajalist katset olla kirikusiseses opositsioonis loodi peagi siiski oma kogudused ja moodustati kirikustruktuur. Vanakatoliku kirik loeb end Ühe Püha Üleilmse (Katoliku) Kiriku osaks, asudes õpetuslikult omal kombel protestantide (näiteks luterlaste) ja roomakatoliiklaste vahepeal.

Enn Auksmann
Kärdla, Pühalepa ja Reigi koguduse õpetaja
04.11.2002

�les üles