« tagasi

Kiriklikud talitused


Paluksin vastust ühele küsimusele: kas on võimalik lahutada (tühistada, kehtetuks tunnistada) kiriklikult sõlmitud abielu? Olen EELK koguduse liige, abielu oli sõlmitud nii kiriklikult kui hiljem ka registreeritud perekonnaseisuametis. Abielu on lahutatud enam kui kümme aastat tagasi.

Kõigepealt tuleb märkida, et kõik kolm küsimuses esitatud mõistet - abielu lahutamine, tühistamine ja kehtetuks tunnistamine - kannavad endas erinevat sisu. Kaks viimast on seotud pigem abielu juriidilise kehtivusega, nii näiteks saab abielu tühistamisest kõnelda juhul, kui üks abielupooltest on juba kehtivalt abielus, kehtetuks tunnistamisest aga siis, kui näiteks üks abielupooltest ei ole teovõimeline.

Käesolevas vastuses piirdun esimese mõiste ehk abielulahutuse käsitlemisega (kirikuõiguse seisukohalt).

Kahjuks peab kohe tunnistama, et praegustes Eesti kirikuseadustes abielulahutuse teemat ei käsitleta. Vaid 1. detsembril 1998 EELK Konsistooriumi täiskogul vastuvõetud dokumendis "Kiriku missioon ühiskonnas" puudutatakse seda kaudselt, öeldes: "Kirik peab abielu ja perekonda Jumala poolt rajatud institutsiooniks, ühiskonna ja inimsuhete nurgakiviks. ... Kristlikus maailmas on perekond mehe ja naise monogaamne ühendus, mis põhineb armastusel, vastastikusel teenimisel ning soovil saada ja kasvatada lapsi. Stabiilne perekond loob ka stabiilse ja turvalise ühiskonna. Riigi ülesanne on kõigi vahenditega soodustada tugeva perekonna arengut ja püsimist."

Siit võib järeldada, et EELK seisukohalt on abielu põhimõtteliselt lahutamatu, kusjuures seda ei mõisteta mitte niivõrd juriidiliselt, kuivõrd sisuliselt: küsimus ei ole selles, kas keegi on n.ö paberite järgi abielus või lahutatud, vaid terve ja armastusest kantud perekonna püsimises.

Veel võib nimetada EELK Põhikirja, mille 4. paragrahvi järgi on EELK õpetuse aluseks Vana ja Uus Testament, Apostlik, Nikaia ja Athanasiuse usutunnistus, Augsburgi muutmata usutunnistus ja teised luterlikud usu­tunnistus­kirjad.

Vana ja Uus Testament suhtuvad abieluküsimusse võrdse tõsidusega, kuid siiski erinevalt. Moosese Seaduse järgi on abielu lahutamine teatud juhtudel võimalik, Uus Testament aga annab meile edasi Jeesuse sõnad, mille kohaselt abielu on lahutamatu - välja arvatud abielurikkumise korral, kuigi ka siis on kristlikust mõtteviisist lähtudes paremaks võimaluseks andeksandmine ja leppimine.

EELK Põhikirjas nimetatud luterlikud usutunnistuskirjad, eriti Augsburgi usutunnistuse apoloogia, aga ka näiteks Martin Luther oma Suures Katekismuses, rõhutavad abielu lahutamatust. Abielus nähakse Jumala käsku ja korraldust ning Augsburgi usutunnistuse apoloogia nimetab seda koguni sakramendiks selle sõna laiemas mõttes.

Samas tuleb kindlasti meeles pidada, et inimeste elus tuleb ette mitmesuguseid erinevaid olukordi, mille puhul ei saa lähtuda vaid kirjapandud käsusõnadest, vaid tuleb teha isiklikke, valusaid ja tihtipeale paraku ka ebakindlaid otsuseid - see puudutab nii abielu alustamist kui võimalikku lõpetamist. Just inimese nõrkusest ja ebatäiuslikkusest lähtudes on näiteks õigeusu kirikud abieluküsimustes märksa leebemad kui läänekirikud - ida traditsioonis on lubatud (loomulikult mitte soositud!) kolm korda abielluda (ja abielu lahutada). Muidugi on see võimalus ettenähtud vaid erandina ja sugugi mitte soovitavana.

Huvitav on vaadata 19. sajandil Eestis kehtinud kirikuseadust, mis käsitleb abieluküsimust väga põhjalikult ja mille põhimõtteid ei ole keegi seni kehtetuiks kuulutanud.

Selle seaduse 118. paragrahvi põhjal on kehtivat abielu on võimalik lahutada järgnevail põhjustel:
  1. abielutruuduse rikkumine
  2. abikaasa kuritahtlik mahajätmine
  3. ühe abielupoole pikaajaline, juba üle viie aasta kestnud, ka sunniviisiline eemalviibimine
  4. abielukohustuste (= seksuaalvahekord) täitmisest keeldumine või suutmatus selleks
  5. ravimatu nakkushaigus
  6. vaimuhaigus
  7. riivatu elu
  8. karm ja eluohtlik kohtlemine, sõimamine või muud raskelt mõjuvad solvangud
  9. kohtulik süüdimõistmine, mis toob kaasa ka abikaasa häbistamise
  10. raske kuritegu (mille hulka on arvestatud ka ebaloomulikud pahed (= homoseksuaalsus jne)), mis toovad endaga kaasa surmanuhtluse, teised seda asendavad karistused või asumiselesaatmise.
Kõiki neid põhjusi seletab seadus pikalt ja väga huvipakkuvalt. Ühe asja tahan aga eraldi välja tuua: kirikuseadus teeb vahet abielulahutuse süüdlasel ja kannatajal poolel. Süüdlasel on keelatud uuesti abielluda, ta võib selleks aga taotleda eriluba, kui:
  1. kannatanud pool on surnud
  2. kannatanud pool on uuesti abiellunud
  3. kannatanud pool on andnud süüdlase uueks abieluks nõusoleku.
Üks reegel on aga igal juhul kindel: abielupoolel, kes on rikkunud abielutruudust ja seetõttu lahutatud, ei ole lubatud abielluda isikuga, kellega abielurikkumine aset leidis.

Nagu öeldud, on need vanad kirikuseadused. Kuna praegu vastavad kirikuseadused puuduvad, on vastavate otsuste tegemine jäetud vaimulike ja koguduseliikmete endi osaks. Siinkohal võib vaid soovitada, et abieluprobleemide tekkimisel ei hoiaks inimesed neid vaid omateada, vaid usaldaksid nendesse ka oma koguduse vaimuliku, kellelt on kindlasti võimalik nõu ja abi saada.

Konkreetsel küsimuses esitatud juhul on olukord muidugi teine, sest abielulahutus on aastate eest juba faktiliselt toimunud. Kuna tegemist ei ole aga juriidilise, vaid eeskätt hingehoidliku küsimusega, julgen soovitada, et endised abielupooled üheskoos oma (või mõne teise) vaimuliku juurde läheksid ning tõekssaanud fakti tunnistades teineteist n.ö vabaks annaksid. See võib tunduda kummalise ja ehk formaalsenagi, kuid ega seda küsimust esitatud poleks, kui hinges ei oleks siiski veel mingit kibedust ja valu - või kasvõi segadust ja ebakindlust.

Kui küsimuses on uue abielu sõlmimine, siis tuleks kindlasti oma vaimulikuga põhjalikult vestelda ja endas selgusele jõuda, sest abielul ja abielutõotusel on mõte vaid juhul, kui seda mõeldakse tõsiselt. Abielu tähendab enda andmist teisele - just nii, nagu Kristus on ennast inimkonna eest andnud, ilma igasuguste tingimusteta, täielikult ja lõpuni armastades. Kui inimene seda tõesti soovib ja tõsiselt vastava tõotuse annab, ei ole kirikul mingit õigust teda takistada - küll aga tuleb meeles pidada, et kuigi abielu on väga isiklik asi, puudutab tema õnnestumine või ebaõnnestumine paljusid teisigi.

Enn Auksmann
Kärdla, Pühalepa ja Reigi koguduse õpetaja
00.00.0000

�les üles