« tagasi
KÕIK KÜSIMUSED
Miks osadel Eesti kirikutel on tornis kukk. Kuidas seletate ristiga ja kukega kirikute erinevusi? Kas ristiga on kuidagi "õigem" ja parem kirik? Kas mõnes teises riigis on veel levinud kukega kirikud?
Kukk oli juba kristluse-eelsel ajal valvamise ja valvsuse sümbol. Juudid ja
paljud teisedki rahvad pidasid kukke kõige targemaks linnuks, kuna ta ärkas
esimesena ja kuulutas valguse ning uue päeva saabumist. Vahetevahel võrreldi
ööd surmaga ning sellisel juhul sai kukest ka surnuist ülestõusmise sümbol.
Oma soojätkamisvõime tõttu oli kukk ka viljakuse ja sealt edasi uue alguse
ning lootuse märk.
Esimeste kristlaste jaoks tähistas kukk kui sümbol eeskätt valmisolekut
Kristuse vastuvõtmiseks Tema taastulekul, aga samal ajal ka valvelolekut
kuradi rünnakute vastu.
Kõige enam on kukk kui sümbol kristlaste jaoks seotud
evangeeliumijutustusega sellest, kuidas Peetrus salgas kolm korda ühe öö
jooksul Jeesuse, kes oli võimude ja rahvajuhtide poolt vangistatud (Mk 14,
26-31 ja 66-72). Just kuke kiremine tõi Peetrusele selguse, mida ta oli
teinud.
Mis ajal on hakatud kukke kirikutornidesse asetama, on raske öelda. Oma osa
on siin kindlasti mänginud ka praktiline kasu, mida saadi nende tarvitamisel
tuulelippudena. Kukk kirikutornis on tuntud nii Eestis kui Baltimaades,
samuti saksa ja inglise kultuuri mõjualal (vrd inglise 'weathercock' -
tuulelipp).
Ühe omapärana võib välja tuua selle, et näiteks Lätis tundub mõnes paigas
olevat nii, et kukk kirikutornis tähistab luterlikku, rist aga katoliku
kirikut. Kas tegemist on reegliga, ei julge öelda.
Nii nagu rist kirikutornis tuletab inimestele meelde, et Jumala Poeg on meie
eest ristil surnud ja meile oma ülestõusmisega uue elu kinkinud, tahab kukk
kirikutornis panna inimest oma elu ja usu üle järele mõtlema ning endalt
küsima, kui kindel ja ustav ta on. Isegi Peetrus - üks kaheteistkümnest
apostlist - salgas Issanda, aga ta sai andeks (vrd Jh 21, 15-17) ja oli
lõpuks võimeline andma oma elu usu ja Jumala nimel, surres Roomas
märtrisurma. Kukk kirikutornis manitseb meid valvsusele ja sümboliseerib uut
algust ning lootust, mille Jumal on meile oma Pojas kinkinud.Enn Auksmann
Kärdla, Pühalepa ja Reigi koguduse õpetaja
15.07.2003
üles