« tagasi

Kiriklikud talitused


Kui mu ema on ristitud ajal, millal ta mind ootas (7.-8. kuu), kas siis olen ka mina ristitud?



Ei. Kirik on seisukohal, et inimese elu algab eostamisega, seega on emaihus olev inimene (ka juba lootena) mitte osa ema kehast, vaid uus inimene, kes, pärast seda, kui ta on sündinud siia maailma, vajab isiklikult ristimist (ja teisi kiriklikke toiminguid), mille kaudu talle saab osaks Jumala päästev arm.

Kirikus on küll läbi aegade arutletud eriolukordade üle, nagu näiteks ema surm enne, kui laps on jõudnud sündida, või ka oht, et laps võib sündimisel surra. Sellisel juhul on üldine seisukoht, et ristida saab, kui on võimalik valada vett lapse pea peale. Aga seegi näitab, et laps tuleb ristida isiklikult, ei piisa sellest, et ema on ristitud, olgu või lapse kandmise ajal.

Ristimine on sakrament, s.t püha talitus, mille kaudu inimene sünnib vaimulikul viisil uuesti, tema üle nimetatakse Kolmainu Jumala, Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimi ja temast saab lisaks sellele, et ta on oma maiste vanemate laps, ka Jumala laps ja pärija. Kuna iga inimene on Jumala loodu ning saab elada täisväärtuslikku elu nii siin maailmas kui ka igavesti üksnes siis, kui tema vahetu ühendus Jumala kui meie eluallikaga, mis on inimkonna patu tõttu katkenud, on Jumala armu läbi taastatud, siis vajab iga inimene ka ristimist.

Enn Auksmann
EELK vikaarõpetaja
03.03.2021

�les üles