« tagasi

KÕIK KÜSIMUSED


Mida arvab kirik selgeltnägijatest? Kui inimesele on antud üleloomulikud võimed selles maailmas, siis kuidas neisse suhtuda? Osad väidavad, et saavad inglitega rääkida ja näevad palju sellist, mida tavainimene ei näe. Kas on sellist nähtust olnud ka kirikuisadel? Kuidas Piibel sellesse suhtub, kui teisi inimesi tervendatakse inglite abiga ja maarohtudega, mille on Jumal siia ilma loonud?

Piibel näitab ühelt poolt selgelt, et Jumal võib inimestele - iseäranis selleks eriliselt kutsutud prohvetitele - näidata tulevikku ja tihtipeale ilmutada ka selliseid asju, mis teistel inimestel kahe silma vahele jäävad (või näidata nö igapäevaste asjade või nähtuste taga peidus olevat sügavamat tähendust). Samuti on pühakirjas rohkesti näiteid selle kohta, kuidas inimesed võivad Jumala abiga teha nn üleloomulikke asju ehk imetegusid.

Teisalt aga suhtub Piibel väga negatiivselt igasugusesse inimesest endast lähtuvasse ennustamisse, selgeltnägemisse, maagiasse, surnuilt nõu küsimisse, astroloogiasse ja muusse taolisesse (vt 5Ms 18:10-14). Põhjuseid eitavaks suhtumiseks on erinevaid, kõige olulisem neist on see, et piibelliku arusaama järgi on inimese elu ja tulevik Jumala käes ning Jumal ootab, et inimene Teda usaldaks ning oleks valmis ennast kõiges Tema kätte andma. Kui inimene püüab kasutada mingeid erilisi vahendeid selleks, et midagi väljaspool Jumala ilmutatut tuleviku kohta teada saada, siis on tegemist usaldamatusega Jumala suhtes (või uskmatuse või ebausuga). Samuti võib see tähendada, et inimene üritab nõnda suhelda mitmesuguste kurjade jõududega, arvates end neid kontrollivat, tegelikult aga andes ennast nende meelevalda (siinkohal võib meenutada kasvõi muinasjuttudest tuntud kolme tilka verd kuradile või seda, et "annad näpu, võtab käe"). Astroloogia puhul on oluline teada sedagi, et samal ajal kui astroloogid väidavad, et inimese elu ja saatus on (vähemalt teataval määral) sõltuv taevakehadest, õpetab Piibel, et Jumal on meid Kristuses vabastanud nn maailma algjõududest ja see tähendab ühelt poolt, et me ei pea nende mõju kartma, teisalt aga, et igaüks peab ise oma elu eest vastutust kandma ega saa oma vigu, pahesid või tegematajätmisi veeretada mingi pimeda saatuse või horoskoobi kaela.

Üks negatiivne asjaolu, mis kõige eelnimetatuga kaasas käib, on eriti tänapäeval see, et paljud nn eriliste võimetega inimesed on teinud neist võimetest endale kasuliku tuluallika ja väga paljud inimesed kulutavad oma raha selgeltnägijate ja muude taoliste tegelaste peale, selle asemel, et usaldada Jumalat, kes annab inimesele kõike lihtsalt armust.

Niisiis ei saa küll iga meile üleloomulikuna tunduvat nähtust koheselt hukka mõista, ent on väga oluline selgitada, kas tegemist on Jumala ilmutuse või Tema nimel ja tahtel sooritatud (ime-) teoga või on tegemist inimese enda püüdega mingite muude jõudude abil saada kontrolli asjade üle, mis tegelikult ei kuulu inimese meelevalda. Või siis on - ja tundub, et kõige sagedamini - tegemist lihtsalt ðarlatanlusega.

Kui inimene arvab, et ta on saanud Jumalalt ilmutuse, siis peaks ta rääkima sellest oma koguduse vaimulikule, temalt nõu küsima ning püüdma koos temaga palves Jumala ees selgitada, kas tegemist on tõepoolest Jumala ilmutusega, ning kui, siis mida see tähendab ja milline peaks olema inimese reaktsioon sellele.

Mis puutub maarohtudega tervendamisse, siis kui nende all peetakse silmas ravimtaimi ja muud selletaolist, siis kuna tegemist on Jumala looduga, on see kindlasti hea ja vajalik. Kuigi ka siin kehtib sama põhimõte: seda, mis Jumal on andnud inimeste heaks ja tasuta, ei tohiks kasutada kellegi kahjuks ega ülekohtuselt rikastumiseks.

Enn Auksmann
Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja
28.01.2010

�les üles