« tagasi

Kiriklikud talitused


Mitu ristivanemat lapsel olema peab ja kas nad peavad kuuluma samasse kogudusse? Kas nad peavad olema ka leeritatud või piisab kui nad on ristitud? Kas ristivanemad võivad olla täiesti erinevatest peredest ja kas nad võivad olla välismaalased kui neil on sama usk?

Traditsiooniliselt on Eestis olnud tavaks, et poisslapsel on kaks ristiisa ja üks ristiema ning tütarlapsel kaks ristiema ja üks ristiisa. Tänapäeval soovitatakse, et võiks olla vähemalt kaks ristivanemat: ristiisa ja ristiema. Siiski võib neid olla ka rohkem või olude sunnil vähem, kasvõi ainult üks. Juhul, kui sobivaid ristivanemaid ei leita, on võimalik lapse ristimine ka ilma ristivanemateta, kuid see peaks jääma äärmiseks erandjuhtumiks, kuna igal juhul on hea, kui vanemate kõrval on veel keegi, kes aitab kaasa lapse kristlikule kasvatamisele.

Ristivanemad peavad olema täisealised koguduseliikmed, s.t ristitud ja konfirmeeritud (leeris käinud), kuna nende ülesandeks on hoolitseda koos vanematega lapse kristliku kasvatuse eest ja selle loomulikuks eelduseks on, et tegemist on aktiivsete ja praktiseerivate kristlastega. Kui laps ristitakse luterlikus kirikus, siis peavad ristivanemad olema reeglina luterliku kiriku liikmed, ent nad ei pea olema ilmtingimata sama koguduse liikmed, kus ristimine toimub. Erandjuhul võivad ristivanemad olla ka mõne teise kiriku liikmed, kusjuures see kirik peab kindlasti tunnustama lasteristimist.

Ristivanemad ei pea olema ei lapse sugulased ega ka omavahel sugulased. Nad võivad olla ka välismaalased. Tähtis on, et tegemist oleks usaldusväärsete inimestega, kes reaalselt osalevad lapse kasvatamisel.

Enn Auksmann
Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja
09.04.2009

�les üles