« tagasi
Piibel ja teoloogia
Millist tähtsust omab luterlikus kirikus Neitsi Maarja? Milline on suhtumine Maarja austamisse, einevatesse Maarja-palvetesse, eriti  
aga roosipärja palvesse?
Vastavalt Piiblile ning vanakiriklikele ja luterlikele  
usutunnistuskirjadele on Jumala ainusündinud Poeg saanud inimeseks,  
sündides Püha Vaimu väe läbi Neitsi Maarjast. See tähendab, et kuigi  
me võlgneme tänu lunastuse eest üksnes Jumalale ja Kristusele, on  
Neitsi Maarjal lunastuslooliselt väga oluline roll. Võib öelda, et  
tema poolt ingel Gabrielile öeldud: "Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!" (Lk 1:38) on mõnes mõttes justkui kogu inimkonna "Jaa!" vastusena Jumala lunastavale armule.
Luterlikud usutunnistuskirjad nimetavad Maarjat õndsaks ja pühaks  
Neitsiks, kes väärib kõrgeimat au ning palvetab kiriku eest (Augsburgi  
usutunnistuse apoloogia XXI), kuid ei pea siiski vajalikuks teda appi  
hüüda ega oma lootust temale panna, sest meie ainsaks lootuseks ja  
Päästjaks on Kristus, kelle teenete läbi ainuüksi meid Jumalaga  
lepitatakse. Maarjas ja teistes pühakutes nähakse pigem eeskuju, kelle tegude järgi me peame käima.
Augsburgi usutunnistuse XXI peatükis öeldakse: "Pühakute austamisest  
õpetatakse meie juures, et pühakute mälestamine on kosutav ja sobiv  
usule. Võime näha, kuidas arm pühakutele osaks sai ja kuidas usk neid elus aitas. Peale selle tuleb igaühel pühakute häid tegusid eeskujuks võtta omal kutsealal ... Kuid Pühakiri ei sisalda ühtki vihjet  
sellele, et tuleks pöörduda pühakute poole selleks, et neilt otsida  
abi. "Sest Jumal on üks, ka vahemees üks Jumala ja inimese vahel,  
inimene Jeesus Kristus." (1Tm 2:5)"
Augsburgi usutunnistuse apoloogia XXI artiklis seletatakse seda lähemalt: "Meie usutunnistus kiidab pühakute austamise heaks. Sest  
siin tuleb nõustuda kolmekordse austamisega. Esimene on tänu. Sest me  
peame Jumalat tänama, et Ta on lasknud nähtavaks saada halastuse eeskujud, et Ta on seadnud märgi, et Ta tahab inimesed lunastada, et Ta on andnud kirikule õpetajad ja muud annid. Ja neid ande tuleb, kuna nad on ju ülisuured, ülistada, ja pühakuid endid tuleb kiita, kes neid ande truult tarvitasid, nagu Kristus kiidab ustavaid sulaseid. Teine austus on meie usu kinnitamine; kui me näeme, et Peetrusele andestatakse salgamine, siis tõuseme meiegi kindlamalt uskuma, et arm tõepoolest võidutseb patu üle. Kolmas austamine on järgimine, esmalt usu ja seejärel muude vooruste, mida igaüks peab omaenda kutsumusele vastavalt järele aimama ... Peale selle mööname ka seda, et inglid meie eest palvetavad. Samuti mööname ka pühakute suhtes, et nii, nagu ka elavad palvetavad kogu kiriku eest, palvetavad nad ka taevas üheskoos kiriku eest."
Martin Luther möönab Schmalkaldia artiklites, et pühakud palvetavad  
meie eest nii maa peal kui võib-olla koos inglitega ka taevas, aga ta  
hoiatab selle eest, et pühakutele osutataks samasugust austust nagu  
Jumalale. Luther prognoosib, et kui inimesed loobuvad lootmast pühakute eestkostele ja abile, siis kaob varsti ka pühakute austamine üleüldse - selle prognoosiga ei pruugi ilmtingimata nõustuda, sest nii rooma-katoliku kirikus kui ka teistes konfessioonides pööratakse tänapäeval just pühakute eeskujule ning nende järgimisele Jumala austamisel ja teenimisel järjest rohkem tähelepanu.
Pühakiri nimetab Neitsi Maarjat Issanda emaks (Lk 1:43) ja ütleb tema  
kohta: "Õnnistatud oled sina naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu vili!" (Lk 1:42) Maarja ise kiidab Jumalat ja laulab: "Vaata, nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved, sest mulle on suuri asju teinud Vägev!" (Lk 1:48-49) Apostlite tegude raamatus rõhutatakse Maarja püsivust palves ning tema rolli esimeste kristlaste keskel: "Nemad kõik olid püsivalt ühel meelel palvetamas koos Jeesuse ema Maarja ning naistega ja Jeesuse vendadega." (Ap 1:14)
Maarja suurimaks eeskujuks meile peetakse tema alandlikkust ja kuulekust Jumalale, ning tema olulisimaks juhtnööriks sõnu, mis ta  
ütles Kaana pulmas Jeesuse kohta majasulastele: "Mida iganes Tema  
teile ütleb, seda tehke!" (Jh 2:5)
Kuna luterlik kirik toetub Pühakirja autoriteedile, võime öelda, et  
Maarja tähendus seisneb esiteks selles, et Ta on Jumalaema, s.t tema  
kaudu sai inimeseks meie Õnnistegija, Jumala ainusündinud Poeg Jeesus  
Kristus, ja nõnda täitus juba esimestele inimestele antud lunastuse  
tõotus (1Ms 3:15). Teiseks palvetas ja palvetab Maarja meie eest ning  
kolmandaks on ta igale kristlasele suureks eeskujuks. Kindlasti ei  
tohi teda kummardada üksnes Jumalale kuuluva austusega ega paluda teda  
samamoodi nagu Jumalat, küll aga võib uskuda, et nii nagu ta palvetas  
kiriku eest maises elus, teeb ta seda ka nüüd taevas.
Maarja-palveid on väga erinevaid, kuid tuntumad nende hulgas - eriti  
roosipärjapalve - on ehitatud üles nii, et Maarja on seal mitte otsene  
palve objekt, vaid pigem see, kes osutab Kristusele ja Tema  
lunastustööle. Kristuse elu, kannatuste, surma, ülestõusmise,  
taevaminemise ja tõotuste üle mõtisklemine on aga kindlasti vajalik  
ning kosutav igale kristlasele.Enn Auksmann
Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja
10.11.2008
 üles