« tagasi

Usk ja elu


Millist tähtsust omab luterlikus kirikus Neitsi Maarja? Milline on suhtumine Maarja austamisse, einevatesse Maarja-palvetesse, eriti aga roosipärja palvesse?

Vastavalt Piiblile ning vanakiriklikele ja luterlikele usutunnistuskirjadele on Jumala ainusündinud Poeg saanud inimeseks, sündides Püha Vaimu väe läbi Neitsi Maarjast. See tähendab, et kuigi me võlgneme tänu lunastuse eest üksnes Jumalale ja Kristusele, on Neitsi Maarjal lunastuslooliselt väga oluline roll. Võib öelda, et tema poolt ingel Gabrielile öeldud: "Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!" (Lk 1:38) on mõnes mõttes justkui kogu inimkonna "Jaa!" vastusena Jumala lunastavale armule.

Luterlikud usutunnistuskirjad nimetavad Maarjat õndsaks ja pühaks Neitsiks, kes väärib kõrgeimat au ning palvetab kiriku eest (Augsburgi usutunnistuse apoloogia XXI), kuid ei pea siiski vajalikuks teda appi hüüda ega oma lootust temale panna, sest meie ainsaks lootuseks ja Päästjaks on Kristus, kelle teenete läbi ainuüksi meid Jumalaga lepitatakse. Maarjas ja teistes pühakutes nähakse pigem eeskuju, kelle tegude järgi me peame käima.

Augsburgi usutunnistuse XXI peatükis öeldakse: "Pühakute austamisest õpetatakse meie juures, et pühakute mälestamine on kosutav ja sobiv usule. Võime näha, kuidas arm pühakutele osaks sai ja kuidas usk neid elus aitas. Peale selle tuleb igaühel pühakute häid tegusid eeskujuks võtta omal kutsealal ... Kuid Pühakiri ei sisalda ühtki vihjet sellele, et tuleks pöörduda pühakute poole selleks, et neilt otsida abi. "Sest Jumal on üks, ka vahemees üks Jumala ja inimese vahel, inimene Jeesus Kristus." (1Tm 2:5)"

Augsburgi usutunnistuse apoloogia XXI artiklis seletatakse seda lähemalt: "Meie usutunnistus kiidab pühakute austamise heaks. Sest siin tuleb nõustuda kolmekordse austamisega. Esimene on tänu. Sest me peame Jumalat tänama, et Ta on lasknud nähtavaks saada halastuse eeskujud, et Ta on seadnud märgi, et Ta tahab inimesed lunastada, et Ta on andnud kirikule õpetajad ja muud annid. Ja neid ande tuleb, kuna nad on ju ülisuured, ülistada, ja pühakuid endid tuleb kiita, kes neid ande truult tarvitasid, nagu Kristus kiidab ustavaid sulaseid. Teine austus on meie usu kinnitamine; kui me näeme, et Peetrusele andestatakse salgamine, siis tõuseme meiegi kindlamalt uskuma, et arm tõepoolest võidutseb patu üle. Kolmas austamine on järgimine, esmalt usu ja seejärel muude vooruste, mida igaüks peab omaenda kutsumusele vastavalt järele aimama ... Peale selle mööname ka seda, et inglid meie eest palvetavad. Samuti mööname ka pühakute suhtes, et nii, nagu ka elavad palvetavad kogu kiriku eest, palvetavad nad ka taevas üheskoos kiriku eest."

Martin Luther möönab Schmalkaldia artiklites, et pühakud palvetavad meie eest nii maa peal kui võib-olla koos inglitega ka taevas, aga ta hoiatab selle eest, et pühakutele osutataks samasugust austust nagu Jumalale. Luther prognoosib, et kui inimesed loobuvad lootmast pühakute eestkostele ja abile, siis kaob varsti ka pühakute austamine üleüldse - selle prognoosiga ei pruugi ilmtingimata nõustuda, sest nii rooma-katoliku kirikus kui ka teistes konfessioonides pööratakse tänapäeval just pühakute eeskujule ning nende järgimisele Jumala austamisel ja teenimisel järjest rohkem tähelepanu.

Pühakiri nimetab Neitsi Maarjat Issanda emaks (Lk 1:43) ja ütleb tema kohta: "Õnnistatud oled sina naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu vili!" (Lk 1:42) Maarja ise kiidab Jumalat ja laulab: "Vaata, nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved, sest mulle on suuri asju teinud Vägev!" (Lk 1:48-49) Apostlite tegude raamatus rõhutatakse Maarja püsivust palves ning tema rolli esimeste kristlaste keskel: "Nemad kõik olid püsivalt ühel meelel palvetamas koos Jeesuse ema Maarja ning naistega ja Jeesuse vendadega." (Ap 1:14)

Maarja suurimaks eeskujuks meile peetakse tema alandlikkust ja kuulekust Jumalale, ning tema olulisimaks juhtnööriks sõnu, mis ta ütles Kaana pulmas Jeesuse kohta majasulastele: "Mida iganes Tema teile ütleb, seda tehke!" (Jh 2:5)

Kuna luterlik kirik toetub Pühakirja autoriteedile, võime öelda, et Maarja tähendus seisneb esiteks selles, et Ta on Jumalaema, s.t tema kaudu sai inimeseks meie Õnnistegija, Jumala ainusündinud Poeg Jeesus Kristus, ja nõnda täitus juba esimestele inimestele antud lunastuse tõotus (1Ms 3:15). Teiseks palvetas ja palvetab Maarja meie eest ning kolmandaks on ta igale kristlasele suureks eeskujuks. Kindlasti ei tohi teda kummardada üksnes Jumalale kuuluva austusega ega paluda teda samamoodi nagu Jumalat, küll aga võib uskuda, et nii nagu ta palvetas kiriku eest maises elus, teeb ta seda ka nüüd taevas.

Maarja-palveid on väga erinevaid, kuid tuntumad nende hulgas - eriti roosipärjapalve - on ehitatud üles nii, et Maarja on seal mitte otsene palve objekt, vaid pigem see, kes osutab Kristusele ja Tema lunastustööle. Kristuse elu, kannatuste, surma, ülestõusmise, taevaminemise ja tõotuste üle mõtisklemine on aga kindlasti vajalik ning kosutav igale kristlasele.

Enn Auksmann
Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja
10.11.2008

�les üles