« tagasi
Moraaliküsimused
Kas põrgust pääseb isik, kes on elanud
üldjoontes heade mõtete, tegude ja kavatsustega, kuid pole mingil põhjusel
kunagi Kristlusest kuulnud. Näiteks elanud Amazoonase dzunglis.
Sellele küsimusele leiame kõige otsesema vastuse apostel Pauluse
kirjast roomlastele. Apostel kõneleb selle kirja 1. ja 2. peatükis
inimestest, kes ei kuulu küll Jumala rahva hulka (Vana Testamendi
mõttes Iisraeli rahva, Uue Testamendi mõttes kristlaste hulka), ent
kes peaksid sellegipoolest Jumalat ja Tema tahet tundma selle põhjal,
mida Ta on ilmutanud kõigil aegadel kõigile inimestele oma loodu ja ka
inimese enda südametunnistuse kaudu. Paar tsitaati kirjast roomlastele:
Jumala viha ilmub taevast inimeste igasuguse jumalakartmatuse ja
ülekohtu vastu, nende vastu, kes tõde hoiavad ülekohtu kammitsais,
sest et see, mida teatakse Jumalast, on nende keskel avalik, Jumal on
seda neile avaldanud. Tema nähtamatu olemus, Tema jäädav vägi ja
jumalikkus on ju maailma loomisest peale nähtav, kui mõeldakse Tema
tehtule, nii et nad ei saa endid vabandada. (Rm 1:18-19)
Kui paganad, kellel ei ole Moosese Seadust, ometi loomu poolest
täidavad Seaduse sätteid, siis ilma Seaduseta olles on nad ise enesele
seaduseks, näidates seega, et seadusepärane tegutsemine on kirjutatud nende südamesse; ühtlasi tõendavad seda ka nende südametunnistus ja nende mõtted, mis järgemööda kas süüdistavad või vabandavad neid. Nii see ilmneb päeval, mil minu evangeeliumi järgi Jumal Jeesuse Kristuse läbi mõistab kohut inimeste saladuste üle. (Rm 2:14-16)
Niisiis mõistetakse inimene, kes ei ole Kristusest kuulnud, õigeks või
hukka selle järgi, kuivõrd ta on järginud oma südametunnistust. Tõsi,
ka siin tuleb rõhutada, et Jumal ei mõista inimest õigeks ega anna
talle igavest elu siiski mitte inimese teenete pärast, mitte seetõttu,
et inimene oleks niivõrd tubli, täiuslik ja hea - mitte ükski inimene
ei suuda elada täiuslikult, ilma ühegi eksimuseta -, vaid ikkagi
omaenda headuse, halastuse ja armastuse pärast, mille suurimaks
väljenduseks on see, et Ta on meie eest loovutanud oma ainusündinud
Poja.Enn Auksmann
Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja
16.05.2008
üles