« tagasi

Usk ja elu


Milline on EELK ja kreatsionismi (või äärmuslik-fundamentaalse kreatsionismi) omavaheline suhe?

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ei ole väljendanud ametlikku seisukohta kreatsionismi kohta, seega on antud küsimusele võimalik vastada vaid lähtudes kiriku üldistest usu- ja õpetuslikest alustest, mille kohaselt on kõik olemasolev loodud Jumala poolt.

Seda usku ei pea ilmtingimata vastandama teaduslikele avastustele ega loodusteaduse seisukohtadele universumi ning elu tekke ja arengu osas. See, et me usume, et kõik on loodud Jumala poolt, ei tähenda, et oleks kindlalt määratletud, kuidas ja millal Jumal on kõik loonud. Pealegi on Jumal jätkuvalt Looja ning loodusseadused on justnimelt LOODUSseadused, s.t ka nende alusel toimuv areng ei ole loomisusuga vastuolus.

Mingil määral võime EELK ametliku seisukohana käsitleda EELK konsistooriumi poolt 1989. aastal väljaantud leeriõpikus nr 4 antud teema kohta öeldut:

Loomisusk ei ole maailma tekkimise konkureeriv teooria, vaid Piiblis öeldakse välja, mida kristlane usub selle maailma põhitõelisusest ja inimese kohast maailmas. Selle põhjal on kõigel algus ja lõpp. Miski pole tekkinud iseenesest ega ole alati olemas olnud. Ainult Jumal, kes on maailma loonud eimillestki, on väljaspool algust ja lõppu.

Loomist ei saa teaduslikult tõestada. Tegemist on usuga, mis toetub ilmutusele, Jumala ligioleku kogemusele. Maailmapildi muutumine seda usku ei kummuta, sest see pole ühegi kindla maailmapildiga seotud. Aastatuhandete jooksul on see andnud elule ja maailmale mõttekuse ja tähenduse. Loomislood on Piiblis seega mitte oma maailmapildi, vaid oma sõnumi tõttu.

Loomislugude maailmapilt on vananenud, kuid nende sõnum mitte. Praegusaja inimesel on kerge seda sõnumit mõista. Kuid 4000 aastat tagasi elanud inimestel oleks seevastu olnud võimatu tajuda kosmilisi mõõtmeid: galaktikaid ja valgusaastaid. Neil puudusid andmed miljonite aastate jooksul toimunud arengust. Sama vähe oleksid nad olnud suutelised mõistma raku- ja pärilikkuse bioloogiat, rääkimata siis tuumafüüsikast.

Mida tähendab sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsioon inimesele ja tema jumalasuhtele? Kust on tulnud inimene? Kas ta on vaid loom, loodusseaduste ja juhuste saadus, või Jumala eriline looming? Pärast Darwinit mitmeid muutusi läbi teinud arenguõpetus on kõigist vaidlusalustest küsimustest hoolimata siiski kõige enam rahuldav teaduslik seletus maakera tänapäevastele eluvormidele. Sageli on jõudnud järeldusele, et arenguõpetus muudab Jumala tarbetuks.

Sõna kreatsionism (loomisteadus) on uus, kuid teooria ise on vana. Tegemist on katsega tõestada teaduslikult, et maailm ja elu ei ole võinud areneda vaid juhuste ja loodusseaduste abil. Kreatsionistide arvates ei piisa antud ajast nii keerulise ja otstarbeka elu loomiseks. Ainus mõistlik seletus oleks väljastpoolt maailma lähtuv juhtimine e Jumal. Siia lisatakse veel teinegi argument: evolutsiooniteooria on materialistlik. Kreatsionistide arvates nullistab see inimese eriseisundi muu loodu hulgas ja teeb inimesest vastutustundetu looma.

Kreatsionismi probleemiks on see, et antud teooria püüab teaduse nimel seletada nähtusi millegi sellisega, mida ei saa loodusteaduslikult uurida, e Jumala tegudega. Sellega astutakse üle samast piirist, millest loodusteaduslikult argumenteeritud ateismgi, ainult et vastupidises suunas.

Teaduslik teooria ja usuline veendumus on eri asjad. Teaduslik teooria püstitatakse alati tähelepanekute alusel. Kui uurimistulemused muutuvad, parandatakse ja täiustatakse ka teooriat. Sellega ei olda nõnda seotud kui jumaliku ilmutusega, kuid seda ei ole ka põhjust tagasi tõrjuda näiteks Piiblile viidates. Evolutsiooniteooria kirjeldatud elu arenemine ei ole loomisusuga vastuolus.

Loomulikult on EELK-l liikmeid ja vaimulikke, kes ei pruugi ülaltsiteeritud vaateid jagada. Kuna tegemist ei ole usuliselt ega õpetuslikult siduvaks kuulutatud seisukohtadega (peale selle, et me usume, et kõik olemasolev on Jumala looming), siis ei oleks ilmselt õige ka see, kui EELK ennast rangelt kreatsionistidest eristaks.

Kristliku usu keskmeks ei ole mitte loodusteaduslikud küsimused, vaid inimese suhe Jumalaga, mis rajaneb Jumala armul ja Jeesuses Kristuses toimunud lunastusel. On olemas siduvaid usutõdesid, millest ei saa loobuda ilma kristlaseks olemist minetamata - loodusteaduslikud ja maailmapildi küsimused nende hulka ei kuulu.

Enn Auksmann
Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja
01.02.2008

�les üles