« tagasi

Kiriklikud talitused


Kas tänapäeva Eestis määratakse lapse/täiskasvanu ristimisel talle ka nn ristinimi, mis erineb tema kodanikunimest? Juhul jah, siis kas sellise ristinime saab ristitav ise (tema vanemad) valida või määratakse see kiriku poolt ning kuidas edaspidi ristitud inimene seda kasutama hakkab (mis puhkudel see ära märgitakse ning kas kantakse ka kuhugi registrisse, muutub eesnimele juurde liitnimeks)?

Eesti luterlikus kirikus taolist tava tänapäeval ei ole. Varasematel aegadel, mil kirikuõpetaja täitis kõiki perekonnaseisuametniku ülesandeid ja lapsed ristiti enamasti esimestel elunädalatel, oligi ristimine ühtaegu nimepanek, praegusel ajal enam mitte.

Niisiis sõltub ristinime lisamine pigem ristitava või tema vanemate enda tahtest ja kokkuleppest ristiva vaimulikuga. Mõnel pool on seda soovitatud ka vaimuliku enda initsiatiivil, aga sellisel puhul on tegemist haruharva erandiga. Samas näiteks roomakatoliku kirikus on see pigem reegel - kuidas aga on sel puhul korraldatud ristinime edasine tarvitamine, seda tuleks uurida roomakatoliku kogudustest ja vaimulikelt.

Vastavalt Eesti Vabariigi nimeseadusele võib inimene taotleda ka oma eesnime muutmist (tõsi küll, lõplik otsustamisõigus on seadusega jäetud regionaalministrile), seega on ristinime lisamine oma nimele ja selle ametlik tarvitamine täiesti mõeldav ja võimalik juhul, kui see leitakse vastavate ametiisikute poolt olevat põhjendatud.

Kui ristitaval või tema vanematel on soov ristinime saamiseks (oma lapsele panemiseks), siis on soovitav sel teemal vestelda ristiva vaimulikuga ning leida sobiv lahendus. Eriti täiskasvanu ristimisel, kui ristitav on elanud läbi tugeva pöördumiselamuse ja alustab teadlikult elu täiesti uue inimesena, võib ristinime võtmist pidada isegi soovitavaks.

Enn Auksmann
Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja
30.08.2007

�les üles