(1) Preester või diakon arvatakse reservi isikliku avalduse põhjal või peapiiskopi ettepanekul, kui selleks on kaalukaid põhjuseid.
(2) Reservi arvamise otsuse teeb konsistoorium.
(3) Reservi arvatud vaimulik (edaspidi reservvaimulik) võib pidada jumalateenistusi ja talitusi kokkuleppel kohaliku vastutava vaimulikuga.
(4) Reservvaimulik on kohustatud pidama vähemalt kümme jumalateenistust või talitust aastas.