(1) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata peapiiskopi, piiskopi ja konsistooriumi assessorite valimisel.
(2) Salajase hääletamise läbiviimiseks kasutatakse hääletussedelit, millele on kantud valitava organi nimi, hääletamise kuupäev ja nummerdatud punktiirid. Punktiire on valimissedelil vastavalt valitavate kohtade arvule ning abijuhatajate valimisel iga valimisvooru sedelil üks. Hääletussedelid erinevate organite liikmete valimiseks on võimalusel eri värvi. Hääletussedelil peab olema konsistooriumi pitseri jäljend.
(3) Hääletussedel antakse kirikukogu liikmetele ja hääleõiguslikele osavõtjatele (edaspidi käesolevas paragrahvis hääletaja) päevakorrapunkti alguses, millele on kavandatud kirikukogu komisjoni liikmete valimine. Kui päevakorrapunkt lisandus päevakorda kiireloomulisena, võib sedeli anda hääletajatele ka istungi ajal. Sedeli saamise kohta annab hääletaja allkirja. Samaaegselt mitme organi liikmete valimiseks kätteantud hääletussedelite kättesaamise kohta antakse üks allkiri.
(4) Salajase hääletuse läbiviimisel kantakse kandidaatide ees- ja perekonnanimed kandidaatide nimekirja ülesseadmise järjekorras. Iga kandidaadi nime ette kirjutatakse järjekorranumber. Enne hääletamisele asumist teatab istungi juhataja kasutatavate hääletussedelite värvi.
(5) Salajane hääletus mitme kollektiivse organi liikmete valimiseks võidakse läbi viia samaaegselt. Sellisel juhul peavad kasutatavad hääletussedelid olema erinevat värvi.
(6) Hääletaja märgib hääletussedelil olevale punktiirile kandidaadi järjekorranumbri või loetavate trükitähtedega kandidaadi nime, kelle poolt ta soovib hääletada. Pärast sedeli täitmist laseb hääletaja sedeli valimiskasti.
(7) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on hääletajal õigus rikutud sedeli tagastamise korral saada häältelugemiskomisjonilt uus sedel, mille kohta tehakse nimekirja märge.
(8) Enne häälte lugemist on hääletajal õigus esitada häältelugemiskomisjonile kirjalik protest hääletamise korra rikkumise kohta. Häältelugemiskomisjon vaatab protesti pärast hääletamise lõppemist läbi, võtab vastu motiveeritud otsuse ja teeb selle teatavaks. Kui hääletamise korda on rikutud oluliselt, teeb ta istungi juhatajale ettepaneku kordushääletuse korraldamiseks.
(9) Häältelugemiskomisjon loeb hääled kohe pärast hääletamise lõppemist ja protestide lahendamist.
(10) Häältelugemiskomisjon teeb kindlaks:
    1) hääletajate nimekirja järgi hääletajate arvu ja neist hääletussedeli saanute arvu;
    2) valimiskastis olevate sedelite alusel hääletamisest osavõtnud hääletajate arvu;
    3) kehtetute hääletussedelite arvu;
    4) nende hääletussedelite arvu, millel ei ole märgitud ühegi kandidaadi järjekorranumbrit või nime;
    5) iga kandidaadi poolt antud häälte arvu.
(11) Kehtetu on:
    1) hääletussedel, millel on kasutatud rohkem hääli, kui oli vastaval hääletusel;
    2) hääletussedel, millel puudub konsistooriumi pitseri jäljend;
    3) hääletussedel, mis erines hääletusel kasutatust.