(1) Konsistooriumi valitavate liikmete arvu määrab peapiiskop.
(2) Konsistooriumi valitavaks liikmeks võib kandideerida vaimulik, kes on teeninud EELK preestrina vähemalt seitse aastat. Kuni kahele konsistooriumi valitava liikme kohale võib kandideerida kõrgharidusega EELK ilmikliige, kelle konfirmatsioonist on möödunud vähemalt kümme aastat.
(3) Konsistooriumi valitavate liikmete kandidaadid esitab peapiiskop selle istungjärgu päevakorraeelnõu arutamise ajal, mille päevakorda on kavandatud konsistooriumi valitavate liikmete valimine. Peapiiskop määrab kirikuvalitsuse valitavate liikmete arvu ning esitab eraldi kantsleri kandidaadi ning nii mitu assessori kandidaati, kui mitu kirikuvalitsuse valitavat liiget valitakse. Ühtlasi teatab ta kirikukogu liikmetele, millise tegevusala (töövaldkonna) assessoriks kavatseb ta enda poolt esitatud kandidaadi pärast valituks osutumist nimetada ning kirjeldab töövaldkonna sisu.
(4) Vähemalt 10 kirikukogu liikmel on õigus üles seada assessori kandidaat nende poolt allakirjutatud ülesseadmiskirjaga. Üks kirikukogu liige võib alla kirjutada ainult ühele ülesseadmiskirjale kogu konsistooriumi valitavate liikmete kandidaatide ülesseadmise jooksul.
(5) Ülesseadmiskiri tuleb anda kirikukogu poolt määratud tähtajaks juhatajale või abijuhatajale. Tähtaeg ei või olla varem kui kolm tundi pärast istungjärgu avamist. Ülesseadmiskirjas märgitakse, millise peapiiskopi poolt esitatud kandidaadiga samas valimisvoorus kandideerimiseks kandidaat üles seatakse.
(6) Kohe pärast kandidaatide ülesseadmiskirjade esitamise tähtaja lõppu kontrollib nomineerimiskomisjon kõigi kandidaatide vastavust kirikuseadustikus sätestatud nõuetele ning nende ülesseadmise vastavust käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud nõuetele. Vajadusel kohaldatakse §-s 114 lõigetes 4 ja 5 sätestatut. Seejärel teatab nomineerimiskomisjon nõuetekohaste kandidaatide nimed kirikukogule. Istungi juhataja küsib kõigilt kandidaatidelt kandideerimiseks nõusolekut. Isik, kes ei viibi kirikukogu istungil, võib oma nõusoleku anda kirjalikult või volitada kedagi istungil osalejatest edastama oma nõusoleku suuliselt.
(7) Enne konsistooriumi valitavate liikmete valimisele asumist on igal hääletajal õigus esitada igale kandidaadile üks suuline küsimus. Küsimuste ja vastuste esitamise järel avatakse läbirääkimised ülesseatud kandidaatide kohta. Läbirääkimiste ajaks lahkuvad kandidaadid istungiruumist. Igal hääletajal on õigus esineda ühe sõnavõtuga kestusega kuni kolm minutit.
(8) Päevakorrapunkti alguseks, mil toimub hääletamine, valmistab konsistooriumi kantselei ette hääletussedelid nii mitmeks valimisvooruks, kui mitu konsistooriumi valitavat liiget valitakse. Iga valimisvooru jaoks kasutatakse eri värvi sedelit. Hääletussedelile trükitakse valimisvooru number, toimumise kuupäev ning kandidaatide ees- ja perekonnanimed. Esimesena trükitakse peapiiskopi poolt esitatud kandidaadi nimi. Kui kandidaate on valimisvoorus rohkem kui üks, trükitakse sedelil iga kandidaadi nime taha lahter eelistuse märkimiseks. Kui valimisvoorus on üks kandidaat, trükitakse sedelil kandidaadi nime taha lahtrid "Poolt" ja "Vastu". Hääletussedelil peab olema konsistooriumi pitseri jäljend.
(9) Hääletussedelid antakse kirikukogu liikmetele ja hääleõiguslikele osavõtjatele (edaspidi käesolevas paragrahvis hääletaja) päevakorrapunkti alguses, millele on kavandatud konsistooriumi assessorite valimine. Sedeli saamise kohta annab hääletaja allkirja.
(10) Enne hääletamist tutvustab juhataja valimiskorda. Hääletajal on õigus esitada juhatajale või häältelugemiskomisjoni esimehele asjakohaseid küsimusi.
(11) Häältelugemiskomisjon kontrollib kirikukogu ees valimiskasti ja pitseerib selle. Seejärel kuulutab istungi juhataja välja kuni 20-minutilise vaheaja hääletamiseks.
(12) Valimisvoorud kõigi valitavate konsistooriumi liikmete kohtade täitmiseks viiakse läbi samaaegselt. Igal hääletajal on igas valimisvoorus üks hääl. Hääletaja märgib sedelil lahtrisse risti selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab, või risti lahtrisse "Poolt" või "Vastu". Pärast sedeli täitmist laseb hääletaja sedeli valimiskasti.
(13) Kui hääletussedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on hääletajal õigus rikutud sedeli tagastamise korral saada häältelugemiskomisjonilt uus sedel, mille kohta tehakse nimekirja märge.
(14) Enne häälte lugemist on hääletajal õigus esitada häältelugemiskomisjonile kirjalik protest hääletamise korra rikkumise kohta. Häältelugemiskomisjon vaatab protesti pärast hääletamise lõppemist läbi, võtab vastu motiveeritud otsuse ja teeb selle teatavaks. Kui hääletamise korda on rikutud oluliselt, teeb häältelugemiskomisjon istungi juhatajale ettepaneku kordushääletuse korraldamiseks.
(15) Häältelugemiskomisjon loeb hääled kohe pärast hääletamise lõppemist ja protestide lahendamist.
(16) Häältelugemiskomisjon teeb iga valimisvooru kohta kindlaks:
     1) hääletajate nimekirja järgi hääletajate arvu ja neist hääletussedeli saanute arvu;
     2) valimiskastis olevate sedelite alusel hääletamisest osavõtnud hääletajate arvu;
     3) kehtetute hääletussedelite arvu;
     4) nende hääletussedelite arvu, millel ei ole märgitud risti ühtegi lahtrisse;
     5) igale kandidaadile või kandidaadi poolt ja vastu antud häälte arvu.
(17) Kehtetu on:
     1) hääletussedel, millel on ristiga märgistatud rohkem kui üks lahter;
     2) hääletussedel, millel puudub konsistooriumi pitseri jäljend.
(18) Valituks osutub mitme kandidaadiga valimisvoorus enim hääli saanud kandidaat; ühe kandidaadiga valimisvoorus osutub kandidaat valituks, kui ta sai enam poolt- kui vastuhääli.
(19) Kui kandidaadid saavad võrdselt hääli, kuulutatakse vaimulike puhul valituks ametistaaþilt vanem; kui kasvõi üks võrdselt hääli saanutest on ilmik, kuulutatakse valituks ealt vanem.
(20) Juhul kui konsistooriumi valitava liikme koht jääb valimistel täitmata, korraldatakse täiendav valimine, millel rakendatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1-18 sätestatut, kusjuures kirikukogul on õigus kohaldada erisusi nendes lõigetes nimetatud tähtaegadest.
(21) Valimistulemuse kohta võtab häältelugemiskomisjon vastu otsuse, mis jõustub kirikukogule teatavakstegemisega. Hääletustulemused kinnitab kirikukogu.