(1) Hääletamine on avalik, salajane või nimeline. Salajane või nimeline hääletus korraldatakse, kui seda taotleb enam kui üks neljandik kohalviibivatest kirikukogu liikmetest. Salajasel hääletusel on nimelise ees eesõigus.
(2) Otsused tehakse lihthäälteenamusega; kui poolthääli on võrdselt vastuhäältega, loetakse ettepanek tagasilükatuks.
(3) Koguduse asutamise, vastuvõtmise, ühinemise, jagunemise ja lõpetamise üle on otsustatud, kui selle poolt on vähemalt kaks kolmandikku istungil osalejatest.
(4) Enne hääletamist kordab istungi juhataja hääletatavat ettepanekut. Istungi juhataja peab veenduma, et kõigile kirikukogu liikmetele on hääletatav ettepanek ühtmoodi arusaadav, ning küsima seda kirikukogu liikmeilt. Kui ettepanek on jäänud kellelegi arusaamatuks, siis kordab juhataja selgitust.
(5) Avaliku hääletamise korral tõstetakse kirikukogu hääletuskaart. Enne loetakse poolt- ja siis vastuhääled ning erapooletuks jäänud.
(6) Salajane hääletamine viiakse läbi hääletussedelitega. Hääletussedelil peab olema konsistooriumi pitseri jäljend ning see antakse enne hääletamisele asumist allkirja vastu igale kirikukogu liikmele ja hääleõiguslikule osavõtjale. Hääletaja teeb risti hääletussedelil sõna "Poolt" või "Vastu" või "Erapooletu" oleva lahtri juures. Alternatiivvariantide puhul kirjutab hääletaja sedelile alternatiivi numbri. Kui seisukohta on vaja väljendada muude tähistega, teatab sellest istungi juhataja enne hääletamisele asumist. Hääletamisel ja hääletustulemuse kindlakstegemisel järgitakse §-s 117 lõigetes 7-11 sätestatut, arvestades seejuures hääletusele pandud küsimuse sisu.
(7) Nimelise hääletamise korral küsib istungi juhataja iga kirikukogu liikme ja hääleõigusliku osavõtja arvamust istungi registreerimislehel toodud järjekorras. Hääletaja teatab suuliselt oma seisukoha, öeldes kas "poolt", "vastu", "erapooletu" või "ei hääleta".
(8) Istungi juhataja otsust mingi küsimuse hääletusele paneku kohta ei vaidlustata, kui juhataja ei riku kodukorda. Kui juhataja on küsimuse hääletusele pannud, andes sellest haamrilöögiga märku, siis pole kellelgi õigust enne hääletustulemuste selgumist valjusti mõtteid avaldada. Kui kirikukogu liige märkab, et hääletuse käigus rikutakse protseduurireegleid, siis on tal õigus protseduurireeglite rikkumisest koheselt teada anda ja nõuda hääletustoimingu peatamist või hääletamise kordamist.
(9) Hääletamise tulemused teatab istungi juhataja valjusti ning kinnitab haamrilöögiga.
(10) Kui selgub, et kirikukogu liikmed on hääletusele pandud küsimust mõistnud erinevalt, siis on juhatajal õigus hääletustulemus tühistada ja küsimus pärast selgitust või uues sõnastuses hääletusele panna. Muudel juhtudel pannakse küsimus teist korda hääletusele vaid juhul kui selgub, et selle arutusel või hääletamisel on rikutud kodukorda.