(1) Kirikuseadustiku muutmise eelnõu (edaspidi seaduseelnõu) arutab kirikukogu vähemalt kahel lugemisel. Seaduseelnõu arutatakse kolmandal lugemisel, kui teisel lugemisel on seda nõudnud seaduseelnõu esitaja, juhtivkomisjon või vähemalt neljandik kirikukogu liikmetest.
(2) Esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu koostaja ettekanne ning juhtivkomisjoni kaasettekanne. Kõigil teistel kirikukogu komisjonidel on õigus esitada täiendav kaasettekanne. Seejuures esitatakse ettekandjatele küsimusi ja kuulatakse ära vastused. Kui juhtivkomisjon kiidab eelnõu heaks, siis lõpetatakse esimene lugemine hääletamata. Kui esimesel lugemisel esitatakse eelnõu tagasilükkamise nõue, otsustatakse see lihthäälteenamusega.
(3) Pärast esimest lugemist võivad kirikukogu liikmed esitada juhtivkomisjonile seaduseelnõu muutmise ettepanekuid. Ettepanekute esitamise tähtaja määrab kirikukogu.
(4) Seaduseelnõu teine lugemine võib toimuda järgmisel või samal istungjärgul.
(5) Teisele lugemisele esitab juhtivkomisjon koos eelnõu koostajaga seaduseelnõu muudetud redaktsiooni, mis on tehtud õigeaegselt laekunud kirjalike muudatusettepanekute põhjal. Teise lugemise algul esineb eelnõu koostaja ettekandega ja juhtivkomisjoni esindaja kaasettekandega. Neile järgnevad sõnavõtud. Teisel lugemisel arutatakse seaduseelnõu põhjalikult. Seejärel pannakse hääletusele kõik juhtivkomisjoni pakutud alternatiivvariandid.
(6) Kui eelnõu koostaja on esitatud muudatusi aktsepteerinud, siis hääletatakse neid vaid juhul kui mõni kirikukogu liige seda nõuab. Kõiki teisi muudatusettepanekuid hääletatakse. Enne hääletamist on ettepaneku tegijal, seaduseelnõu esitajal ja juhtivkomisjoni esindajal õigus ettepanekut kommenteerida.
(7) Teine lugemine katkestatakse, kui seda nõuab eelnõu koostaja või juhtivkomisjoni esindaja. Katkestamise korral määratakse juhtivkomisjonile muudatusettepanekute esitamise ja teise lugemise jätkamise tähtajad. Kirikukogu liikmed võivad seejuures muudatusettepanekuid teha vaid nendes küsimustes, milles eelnõu tekst on kahe lugemise vahel muutunud. Teise lugemise jätkamiseks peavad muudatusettepanekud olema juhtivkomisjonis läbi arutatud ja muudetud tekst peab olema kirikukogu liikmetele kätte jagatud.
(8) Kui muudatusettepanekute hääletamise järel pole tehtud teise lugemise katkestamise või kolmanda korraldamise ettepanekut, siis pannakse kogu seaduseelnõu muudetud kujul hääletusele. Eelnõu tervikuna hääletamisele võib eelneda paragrahvide või peatükkide kaupa hääletamine.
(9) Seaduseelnõu tuleb kolmandale lugemisele kirikukogu järgmisel istungjärgul. Teise lugemise järel saavad muudatusettepanekuid esitada vaid eelnõu koostaja või juhtivkomisjon. Kolmandal lugemisel võivad seaduseelnõu kohta sõna võtta vaid eelnõu koostaja ja juhtivkomisjoni esindaja. Nende nõudel võib teisel lugemisel seaduseelnõus tehtud muudatused panna uuesti hääletusele. Teised kirikukogu liikmed võivad kolmandal lugemisel sõna võtta ainult hääletamise motiivide kohta.
(10) Kirikukogu võib rakendada seaduseelnõu kiireloomulise arutamise korda. Niisugune otsus tehakse lihthäälteenamusega ja selle võib vastu võtta vaid enne seaduseelnõu arutamisele asumist.
(11) Seaduseelnõu kiireloomulisel arutamisel toimub selle sisuline arutelu eelnõu esimesel lugemisel. Muutmisettepanekud tuleb esitada kirjalikult hiljemalt järgmise istungi alguseks.
(12) Seaduseelnõu teine lugemine korraldatakse kiireloomulise arutamise korral esimesele lugemisele järgneval istungil. Seaduseelnõu kolmanda lugemise võib teha samal istungil kui teise lugemise.