(1) Päevakorraküsimuse arutamine algab üldjuhul eelnõu esitaja ettekandega ning juhtivkomisjoni kaasettekandega. Kõigil teistel kirikukogu komisjonidel on õigus esitada täiendav kaasettekanne. Ettekandeks antakse aega 20 minutit, kaasettekandeks 10 minutit. Seda aega võib muuta kirikukogu.
(2) Ettekannetele järgnevad kuni 5-minutilised sõnavõtud. Seda aega võib muuta kirikukogu. Kui sõnavõtja räägib üle lubatud aja, katkestab istungi juhataja sõnavõtu ja küsib kirikukogu arvamust lisaaja kohta.
(3) Ettekanded peetakse kõnepuldist, sõna võetakse kohalt. Sõnavõtja nimetab kõigepealt oma nime, kui juhataja ei ole talle nimeliselt sõna andnud.
(4) Juhataja annab sõna registreerimise (märguandeks on tõstetud käsi) järjekorras. Istungi korra kohta ning kuni minuti kestvaks märkuseks antakse soovijale märguande peale sõna väljaspool järjekorda, kuid mitte ettekande või sõnavõtu ajal.
(5) Samas päevakorraküsimuses ei anta ühele kirikukogu liikmele (peale ettekandjate) sõna üle kahe korra, kaasa arvatud küsimuste esitamine. See piirang ei kehti kirjalike ettepanekute ja küsimuste kohta.
(6) Sõnavõtjale küsimusi ei esitata.
(7) Istungi juhataja taandab asjasse mittepuutuvad küsimused ning lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat päevakorraküsimust. Istungi juhatajal on õigus kirikukogu tavadega sobimatute väljendite kasutajalt nõuda vabandamist, vabandamisest keeldumise puhul aga sõnavõtt lõpetada. Pärast sõna äravõtmist tehtud mõtteavaldusi protokolli ei kanta.
(8) Vaidlused juhatajaga ei ole lubatud. Kirikukogu liige, kes ei ole rahul juhataja tegevusega, võib esitada kirjaliku protesti, mis võetakse arutusele pärast päevakorraküsimuse arutamise lõppu.
(9) Juhataja lõpetab sõnavõtud, kui on möödunud neile ajakavas ettenähtud aeg. Läbirääkimiste lõpetamise järel võivad ettekandjad esineda kuni 5-minutilise lõppsõnaga.
(10) Ettepanekud arutatava dokumendi eelnõu muutmiseks esitatakse kirjalikult istungi juhataja määratud tähtajaks istungi juhatajale või juhtiv- või redaktsioonikomisjonile läbivaatamiseks.
(11) Muudatusettepanekud paneb juhataja hääletusele enne, kui eelnõu hääletatakse tervikuna.
(12) Kui ettekandja nõustub muudatusettepanekuga, siis ei panda seda hääletusele, kui mõni kirikukogu liige seda ei nõua.
(13) Protseduuriküsimusi käsitlev ettepanek pannakse hääletusele enne muudatusettepanekut. Põhimõttelise iseloomuga muudatusettepanek hääletatakse enne redaktsioonilist ettepanekut. Ettepanekute hääletusele paneku järjekorra määrab istungi juhataja.
(14) Ettepaneku võib hääletusele panna muudetud sõnastuses, kui ettepaneku esitaja sellega nõustub.
(15) Ettepanekuid muuta aluseks võetud eelnõu hääletatakse ning need võetakse vastu lihthäälteenamusega. Kaks või enam üksteist välistavat muudatusettepanekut pannakse eelnevalt üksteisega konkureerima. Kõige enam poolthääli saanu pannakse seejärel hääletusele.
(16) Muudatusettepanekut, mis on vastuolus varem hääletatud ja vastuvõetud muudatustega, hääletusele ei panda.
(17) Ettepanekut akti mitte vastu võtta ei käsitata iseseisva otsusena ega eelnõu muudatusena. Suhtumist niisugusesse ettepanekusse väljendavad kirikukogu liikmed, hääletades arutatavat eelnõu.
(18) Pärast muudatusettepanekute hääletamist paneb juhataja hääletusele eelnõu tervikuna muudetud kujul.