(1) Komisjon valitakse vähemalt kolmeliikmeline.
(2) Istungjärgu komisjon luuakse kirikukogu üheks istungjärguks (näiteks häältelugemiskomisjon, redaktsioonikomisjon jmt.). Komisjoni esimehe kinnitab kirikukogu istungi juhataja ettepanekul.
(3) Mingi kindla valdkonna küsimuste arutamiseks või üksikute ülesannete täitmiseks moodustab kirikukogu alalise või erikomisjoni. Erikomisjoni töö lõpetamise tähtaja ja volituste kestuse määrab kirikukogu. Komisjon valib oma liikmete hulgast esimehe, kelle kinnitab kirikukogu, ning sekretäri.
(4) Kirikukogu alalised komisjonid on revisjonikomisjon, õiguskomisjon ja nomineerimiskomisjon.
(5) Õiguskomisjon
     1) vaatab läbi kõigi kirikukogule esitatavate õigusaktide eelnõud ning konsistooriumile esitatavate normatiivse sisuga aktide eelnõud;
     2) esitab kirikukogule ja konsistooriumile eelnõusid ja päevakorraküsimusi;
     3) annab arvamuse kaebuste kohta, mida esitatakse peapiiskopi, piiskopi või konsistooriumi otsuste seaduslikkuse peale.
(6) Nomineerimiskomisjon
     1) kontrollib kirikukogu poolt valitavale ametikohale esitatava kandidaadi vastavust EELK põhikirjale ja kirikuseadustikule;
     2) esitab kirikukogu iga istungjärgu alguses ettepanekud istungjärgu komisjonide valimiseks;
     3) kogub ettepanekuid kirikukogu poolt valitava ametikoha täitmiseks.
(7) Revisjonikomisjon
     1) annab hinnangu konsistooriumi eelarve seaduse eelnõule ning konsistooriumi eelarve täitmise aruandele;
     2) täidab muid EELK põhikirja ja kirikuseadustikuga ettenähtud ülesandeid.
(8) Erikomisjonile võib kirikukogu määrata töö lõpetamise tähtaja.
(9) Alaline või erikomisjon võib kirikukogu loal kaasata komisjoniliikmetena oma töösse kirikukogusse mittekuuluvaid asjatundjaid.
(10) Komisjoni töövorm on üldjuhul koosolek. Komisjon võib otsustada, et lisaks koosolekule arutatakse ja otsustatakse küsimusi muul kõigile komisjoniliikmetele sobival viisil (telefoni, telefaksi, elektronposti, posti teel vms).
(11) Komisjoni koosolekud on kinnised, peale nende, mis ta avalikuks kuulutab. Peapiiskopil ja piiskopil on õigus võtta komisjoni koosolekust osa sõnaõigusega.
(12) Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool tema liikmetest, kuid mitte vähem kui kolm liiget. Komisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees või komisjoni esimehe poolt komisjoni liikmete hulgast nimetatud asendaja.
(13) Komisjon teeb otsused lihthäälteenamusega: otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud rohkem hääli kui vastu.
(14) Komisjoni koosolekuid protokollib komisjoni sekretär. Protokolli märgitakse koosoleku aeg, kohalolijate nimed, arutamisel olnud küsimused, vastuvõetud otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused, kui nõutakse viimaste protokollimist. Kui komisjon langetas otsused muul viisil peale koosoleku, märgitakse protokolli koosoleku ajana otsuste tegemise kuupäev ja arutelu käik. Komisjoni koosoleku protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli ärakiri saadetakse 10 päeva jooksul posti või elektronposti teel konsistooriumi kantseleisse. Mitte rohkem kui kolme aasta möödumisel koosolekust või komisjoni töö lõpetamise järel antakse protokolli originaal koos juurdekuuluvate materjalidega üle konsistooriumile.