5. OSA
KIRIKU JUHTIMINE

1. PEATÜKK
Kirikukogu kodukord

§ 99. Kirikukogu kokkukutsumine

(1) Kirikukogu kutsub kokku peapiiskop või piiskop.
(2) Kirikukogu on otsustusvõimeline, kui ta on korrakohaselt kokku kutsutud ja kui kohal on vähemalt kolm viiendikku tema liikmetest.

§ 100. Istungjärgud ja istungid

(1) Kirikukogu koosolekut, mis toimub vastuvõetud päevakorra alusel kuni kõigi päevakorraküsimuste läbiarutamiseni või otsuseni koosolek lõpetada või katkestada, nimetatakse istungjärguks.
(2) Kirikukogu korralised istungjärgud toimuvad kaks korda aastas - kevadistungjärk aprillikuus ja sügisistungjärk novembrikuus. Peapiiskopil on õigus kirikukogu erakorraliselt kokku kutsuda.
(3) Istungjärk koosneb istungitest.
(4) Istungjärgule saabunud kirikukogu liige registreeritakse ning talle antakse kirikukogu hääletuskaart.
(5) Kirikukogu istungid on avalikud, peale nende, mis ta kinniseks kuulutab. Kinniseks kuulutamise otsuse poolt peab hääletama vähemalt kaks korda rohkem liikmeid kui vastu.
(6) Kirikukogul, peapiiskopil ja konsistooriumil on õigus kutsuda kirikukogu istungist sõnaõigusega osa võtma asjatundjaid.
(7) Avalikul istungil võivad külalised osaleda kirikukogu juhatuse loal.

§ 100′. Kirikukogu istungi korraldamine tehnilise vahendi kaudu

(1) Kirikukogu istungjärku ja istungit tohib pidada ja sellel osaleda isiku tuvastamist võimaldava piisava usaldusväärsusega tehnilise vahendi kaudu.
(2) Kui istungjärgul kasutatakse tehnilist vahendit tutvustab juhataja istungi alguses tehnilise vahendi kasutamisest tulenevaid erisusi.
(3) Salajase hääletuse korraldamisel peab tehniline vahend tagama antava hääle salajasuse.

§ 101. Avamine, rakendamine ja vaheajad

(1) Kirikukogu iga istungipäev algab armulauaga jumalateenistusega.
(2) Pikemad vaheajad algavad ja lõpevad lauluga. Istungipäev lõpeb palvusega.
(3) Istungjärgu esimese istungi alguses teatab kirikukogu juhatus kirikukogu koosseisu muutustest. Pärast seda valitakse istungjärgu komisjonid.
(4) Peapiiskopil on õigus kirikukogu istung katkestada kuni 30 minutiks ja kutsuda kokku konsistooriumi või piiskopliku nõukogu erakorraline koosolek.

§ 102. Juhatus

(1) Kirikukogu tööd juhib kirikukogu juhatus.
(2) Kirikukogu juhatusse kuuluvad peapiiskop ja kaks abijuhatajat. Üks abijuhataja valitakse konsistooriumi liikmete ja teine konsistooriumisse mittekuuluvate kirikukogu ilmikliikmete hulgast. Abijuhataja volitused kestavad kirikukogu koosseisu volituste lõpuni.

§ 103. Juhatamine ja protokollimine

(1) Kirikukogu istungit juhatab juhatuse liige.
(2) Istungjärgu protokollimise eest vastutab konsistooriumi kantselei.
(3) Kirikukogu istungjärgud helisalvestatakse. Helisalvestis säilitatakse konsistooriumi arhiivis. Kinniseks kuulutatud istungjärgu helisalvestuse säilitamise või hävitamise üle otsustab kirikukogu.
(4) Protokolli kantakse otsused, hääletamiste tulemused ja kirikukogu liikmete eriarvamused kirikukogu otsuste kohta, kui nõutakse viimaste lisamist protokollile. Protokollile lisatakse vastuvõetud ja allakirjutatud aktid nende vastuvõtmise järjekorras ning protokollijale esitatud kirjalikud ettekanded.
(5) Kirikukogu istungjärgu protokollile kirjutavad alla juhatuse liikmed ja protokollija.
(6) Protokoll avaldatakse kümne päeva jooksul pärast istungit EELK siseveebis.

§ 104. Kirikukogu komisjonid

(1) Kirikukogu moodustab revisjonikomisjoni, õiguskomisjoni ja nomineerimiskomisjoni ning komisjoni mingi kindla valdkonna küsimuste arutamiseks.
(2) Komisjoni liikmete volitused kestavad kirikukogu koosseisu volituste lõpuni.

§ 105. Nõukogu moodustamine ja töökord

Tunnistatud kehtetuks 13.09.2021.

§ 106. Nõukogu

Tunnistatud kehtetuks 13.09.2021.

§ 107. Komisjonid

(1) Komisjon valitakse vähemalt kolmeliikmeline.
(2) Istungjärgu komisjon luuakse kirikukogu üheks istungjärguks (näiteks häältelugemiskomisjon, redaktsioonikomisjon jmt.). Komisjoni esimehe kinnitab kirikukogu istungi juhataja ettepanekul.
(3) Mingi kindla valdkonna küsimuste arutamiseks või üksikute ülesannete täitmiseks moodustab kirikukogu alalise või erikomisjoni. Erikomisjoni töö lõpetamise tähtaja ja volituste kestuse määrab kirikukogu. Komisjon valib oma liikmete hulgast esimehe, kelle kinnitab kirikukogu, ning sekretäri.
(4) Kirikukogu alalised komisjonid on revisjonikomisjon, õiguskomisjon ja nomineerimiskomisjon.
(5) Õiguskomisjon
     1) vaatab läbi kõigi kirikukogule esitatavate õigusaktide eelnõud ning konsistooriumile esitatavate normatiivse sisuga aktide eelnõud;
     2) esitab kirikukogule ja konsistooriumile eelnõusid ja päevakorraküsimusi;
     3) annab arvamuse kaebuste kohta, mida esitatakse peapiiskopi, piiskopi või konsistooriumi otsuste seaduslikkuse peale.
(6) Nomineerimiskomisjon
     1) kontrollib kirikukogu poolt valitavale ametikohale esitatava kandidaadi vastavust EELK põhikirjale ja kirikuseadustikule;
     2) esitab kirikukogu iga istungjärgu alguses ettepanekud istungjärgu komisjonide valimiseks;
     3) kogub ettepanekuid kirikukogu poolt valitava ametikoha täitmiseks.
(7) Revisjonikomisjon
     1) annab hinnangu konsistooriumi eelarve seaduse eelnõule ning konsistooriumi eelarve täitmise aruandele;
     2) täidab muid EELK põhikirja ja kirikuseadustikuga ettenähtud ülesandeid.
(8) Erikomisjonile võib kirikukogu määrata töö lõpetamise tähtaja.
(9) Alaline või erikomisjon võib kirikukogu loal kaasata komisjoniliikmetena oma töösse kirikukogusse mittekuuluvaid asjatundjaid.
(10) Komisjoni töövorm on üldjuhul koosolek. Komisjon võib otsustada, et lisaks koosolekule arutatakse ja otsustatakse küsimusi muul kõigile komisjoniliikmetele sobival viisil (telefoni, telefaksi, elektronposti, posti teel vms).
(11) Komisjoni koosolekud on kinnised, peale nende, mis ta avalikuks kuulutab. Peapiiskopil ja piiskopil on õigus võtta komisjoni koosolekust osa sõnaõigusega.
(12) Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool tema liikmetest, kuid mitte vähem kui kolm liiget. Komisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees või komisjoni esimehe poolt komisjoni liikmete hulgast nimetatud asendaja.
(13) Komisjon teeb otsused lihthäälteenamusega: otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud rohkem hääli kui vastu.
(14) Komisjoni koosolekuid protokollib komisjoni sekretär. Protokolli märgitakse koosoleku aeg, kohalolijate nimed, arutamisel olnud küsimused, vastuvõetud otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused, kui nõutakse viimaste protokollimist. Kui komisjon langetas otsused muul viisil peale koosoleku, märgitakse protokolli koosoleku ajana otsuste tegemise kuupäev ja arutelu käik. Komisjoni koosoleku protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli ärakiri saadetakse 10 päeva jooksul posti või elektronposti teel konsistooriumi kantseleisse. Mitte rohkem kui kolme aasta möödumisel koosolekust või komisjoni töö lõpetamise järel antakse protokolli originaal koos juurdekuuluvate materjalidega üle konsistooriumile.

§ 108. Kirikukogu istungjärgu päevakord ja ajakava

(1) Ettepaneku istungjärgu päevakorra kohta, sealhulgas seadusandliku või muu akti vastuvõtmiseks võivad kirikukogu juhatusele teha konsistoorium, praostkonna sinod ja vähemalt 10 kirikukogu liiget; oma pädevusse kuuluvates küsimustes võivad ettepaneku teha vaimulike konverents, piiskoplik nõukogu ja kirikukogu alaline või erikomisjon. Ettepanekule lisatakse kirikukogu otsuse eelnõu koos seletuskirjaga.
(2) Kirikukogu istungjärgu esialgse päevakorra ja ajakava kinnitab kirikukogu juhatus. Peapiiskop teatab selle kirikukogu liikmetele vähemalt üks kuu, erakorralise istungjärgu päevakorra ja ajakava vähemalt kaks nädalat enne istungjärgu algust.
(3) Kirikukogu liikme nõusolekul saadetakse arutusele tulevad eelnõud talle elektronpostiga.
(4) Kirikukogu istungjärgu esialgne päevakord ja ajakava ning algatatud eelnõud koos seletuskirjadega avalikustatakse EELK koduleheküljel.
(5) Päevakorda ja ajakava arutatakse istungjärgu esimese istungi algul pärast istungjärgu komisjonide moodustamist.
(6) Igal kirikukogu liikmel on õigus teha ettepanek päevakorra täiendamiseks, teatades sellest soovitatavalt kirjalikult konsistooriumile vähemalt kaks nädalat enne kirikukogu istungjärgu algust või päevakorra arutamise ajal. Tema soovi rahuldamise otsustab kirikukogu eraldi hääletusega. Arupärimise võtmist päevakorda arutatakse vähemalt viie kirikukogu liikme nõudmisel.
(7) Päevakorra ja ajakava arutamine lõpetatakse tervikpäevakorra ja -ajakava vastuvõtmisega. Päevakorra ja ajakava küsimuste kohta tehakse otsused lihthäälteenamusega. Arupärimine võetakse päevakorda vähemalt 1/4 kirikukogu liikmete heakskiidul.
(8) Istungjärgu jooksul ei tohi päevakorda muuta. Erandina võib päevakorda lisada kiireloomulisi küsimusi. Kiireloomulisena ei võeta päevakorda kirikuseadustiku muutmise eelnõusid.
(9) Kirikuseadustiku muutmise eelnõu või muudatusettepaneku esitajal on õigus igas käsitlemise faasis oma algatus tagasi võtta. Kui kirikukogu on lihthäälteenamusega tagasivõtmise heaks kiitnud, langeb selle arutamine päevakorrast välja.
(10) Väljaspool päevakorda käsitletakse ainult järgmisi küsimusi:
     1) protest kodukorra eiramise kohta;
     2) päevakorra muutmine kiireloomulise küsimuse arutamiseks;
     3) teadete edasiandmine.
(11) Kui istungjärgu jooksul ei jõuta kõiki päevakorraküsimusi läbi arutada, jäetakse need küsimused ilma uuesti hääletamata järgmise istungjärgu päevakorra algusesse.

§ 109. Kirikukogu aktid

Kirikukogu võtab vastu seadusi, otsuseid, deklaratsioone ja pöördumisi.

§ 110. Seadusandliku või muu akti algatamine

(1) Kirikuseadustiku muutmise eelnõu või muu akti eelnõu esitatakse koos seletuskirjaga paberile trükituna konsistooriumile hiljemalt neli nädalat enne istungjärgu algust. Eelnõu esitatakse dateerituna ja allakirjutatuna paberkandjal ning elektroonilisel kujul.
(2) Eelnõu esitaja peab eelnõus või selle seletuskirjas piisava selgusega piiritlema valdkonna, mida eelnõu käsitleb.
(3) Kirikukogu juhatus nimetab eelnõuga tegeleva komisjoni (nn juhtivkomisjon). Vajadusel palutakse hinnangut konsistooriumilt või asjasse puutuvalt institutsioonilt. Eelnõu koostaja loal võib eelnõud muuta.

§ 111. Päevakorraküsimuste arutamise ja otsustamise kord istungil

(1) Päevakorraküsimuse arutamine algab üldjuhul eelnõu esitaja ettekandega ning juhtivkomisjoni kaasettekandega. Kõigil teistel kirikukogu komisjonidel on õigus esitada täiendav kaasettekanne. Ettekandeks antakse aega 20 minutit, kaasettekandeks 10 minutit. Seda aega võib muuta kirikukogu.
(2) Ettekannetele järgnevad kuni 5-minutilised sõnavõtud. Seda aega võib muuta kirikukogu. Kui sõnavõtja räägib üle lubatud aja, katkestab istungi juhataja sõnavõtu ja küsib kirikukogu arvamust lisaaja kohta.
(3) Ettekanded peetakse kõnepuldist, sõna võetakse kohalt. Sõnavõtja nimetab kõigepealt oma nime, kui juhataja ei ole talle nimeliselt sõna andnud.
(4) Juhataja annab sõna registreerimise (märguandeks on tõstetud käsi) järjekorras. Istungi korra kohta ning kuni minuti kestvaks märkuseks antakse soovijale märguande peale sõna väljaspool järjekorda, kuid mitte ettekande või sõnavõtu ajal.
(5) Samas päevakorraküsimuses ei anta ühele kirikukogu liikmele (peale ettekandjate) sõna üle kahe korra, kaasa arvatud küsimuste esitamine. See piirang ei kehti kirjalike ettepanekute ja küsimuste kohta.
(6) Sõnavõtjale küsimusi ei esitata.
(7) Istungi juhataja taandab asjasse mittepuutuvad küsimused ning lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat päevakorraküsimust. Istungi juhatajal on õigus kirikukogu tavadega sobimatute väljendite kasutajalt nõuda vabandamist, vabandamisest keeldumise puhul aga sõnavõtt lõpetada. Pärast sõna äravõtmist tehtud mõtteavaldusi protokolli ei kanta.
(8) Vaidlused juhatajaga ei ole lubatud. Kirikukogu liige, kes ei ole rahul juhataja tegevusega, võib esitada kirjaliku protesti, mis võetakse arutusele pärast päevakorraküsimuse arutamise lõppu.
(9) Juhataja lõpetab sõnavõtud, kui on möödunud neile ajakavas ettenähtud aeg. Läbirääkimiste lõpetamise järel võivad ettekandjad esineda kuni 5-minutilise lõppsõnaga.
(10) Ettepanekud arutatava dokumendi eelnõu muutmiseks esitatakse kirjalikult istungi juhataja määratud tähtajaks istungi juhatajale või juhtiv- või redaktsioonikomisjonile läbivaatamiseks.
(11) Muudatusettepanekud paneb juhataja hääletusele enne, kui eelnõu hääletatakse tervikuna.
(12) Kui ettekandja nõustub muudatusettepanekuga, siis ei panda seda hääletusele, kui mõni kirikukogu liige seda ei nõua.
(13) Protseduuriküsimusi käsitlev ettepanek pannakse hääletusele enne muudatusettepanekut. Põhimõttelise iseloomuga muudatusettepanek hääletatakse enne redaktsioonilist ettepanekut. Ettepanekute hääletusele paneku järjekorra määrab istungi juhataja.
(14) Ettepaneku võib hääletusele panna muudetud sõnastuses, kui ettepaneku esitaja sellega nõustub.
(15) Ettepanekuid muuta aluseks võetud eelnõu hääletatakse ning need võetakse vastu lihthäälteenamusega. Kaks või enam üksteist välistavat muudatusettepanekut pannakse eelnevalt üksteisega konkureerima. Kõige enam poolthääli saanu pannakse seejärel hääletusele.
(16) Muudatusettepanekut, mis on vastuolus varem hääletatud ja vastuvõetud muudatustega, hääletusele ei panda.
(17) Ettepanekut akti mitte vastu võtta ei käsitata iseseisva otsusena ega eelnõu muudatusena. Suhtumist niisugusesse ettepanekusse väljendavad kirikukogu liikmed, hääletades arutatavat eelnõu.
(18) Pärast muudatusettepanekute hääletamist paneb juhataja hääletusele eelnõu tervikuna muudetud kujul.

§ 112. Kirikuseadustiku või seaduse muutmise eelnõu lugemise kord

(1) Kirikuseadustiku muutmise eelnõu (edaspidi seaduseelnõu) arutab kirikukogu vähemalt kahel lugemisel. Seaduseelnõu arutatakse kolmandal lugemisel, kui teisel lugemisel on seda nõudnud seaduseelnõu esitaja, juhtivkomisjon või vähemalt neljandik kirikukogu liikmetest.
(2) Esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu koostaja ettekanne ning juhtivkomisjoni kaasettekanne. Kõigil teistel kirikukogu komisjonidel on õigus esitada täiendav kaasettekanne. Seejuures esitatakse ettekandjatele küsimusi ja kuulatakse ära vastused. Kui juhtivkomisjon kiidab eelnõu heaks, siis lõpetatakse esimene lugemine hääletamata. Kui esimesel lugemisel esitatakse eelnõu tagasilükkamise nõue, otsustatakse see lihthäälteenamusega.
(3) Pärast esimest lugemist võivad kirikukogu liikmed esitada juhtivkomisjonile seaduseelnõu muutmise ettepanekuid. Ettepanekute esitamise tähtaja määrab kirikukogu.
(4) Seaduseelnõu teine lugemine võib toimuda järgmisel või samal istungjärgul.
(5) Teisele lugemisele esitab juhtivkomisjon koos eelnõu koostajaga seaduseelnõu muudetud redaktsiooni, mis on tehtud õigeaegselt laekunud kirjalike muudatusettepanekute põhjal. Teise lugemise algul esineb eelnõu koostaja ettekandega ja juhtivkomisjoni esindaja kaasettekandega. Neile järgnevad sõnavõtud. Teisel lugemisel arutatakse seaduseelnõu põhjalikult. Seejärel pannakse hääletusele kõik juhtivkomisjoni pakutud alternatiivvariandid.
(6) Kui eelnõu koostaja on esitatud muudatusi aktsepteerinud, siis hääletatakse neid vaid juhul kui mõni kirikukogu liige seda nõuab. Kõiki teisi muudatusettepanekuid hääletatakse. Enne hääletamist on ettepaneku tegijal, seaduseelnõu esitajal ja juhtivkomisjoni esindajal õigus ettepanekut kommenteerida.
(7) Teine lugemine katkestatakse, kui seda nõuab eelnõu koostaja või juhtivkomisjoni esindaja. Katkestamise korral määratakse juhtivkomisjonile muudatusettepanekute esitamise ja teise lugemise jätkamise tähtajad. Kirikukogu liikmed võivad seejuures muudatusettepanekuid teha vaid nendes küsimustes, milles eelnõu tekst on kahe lugemise vahel muutunud. Teise lugemise jätkamiseks peavad muudatusettepanekud olema juhtivkomisjonis läbi arutatud ja muudetud tekst peab olema kirikukogu liikmetele kätte jagatud.
(8) Kui muudatusettepanekute hääletamise järel pole tehtud teise lugemise katkestamise või kolmanda korraldamise ettepanekut, siis pannakse kogu seaduseelnõu muudetud kujul hääletusele. Eelnõu tervikuna hääletamisele võib eelneda paragrahvide või peatükkide kaupa hääletamine.
(9) Seaduseelnõu tuleb kolmandale lugemisele kirikukogu järgmisel istungjärgul. Teise lugemise järel saavad muudatusettepanekuid esitada vaid eelnõu koostaja või juhtivkomisjon. Kolmandal lugemisel võivad seaduseelnõu kohta sõna võtta vaid eelnõu koostaja ja juhtivkomisjoni esindaja. Nende nõudel võib teisel lugemisel seaduseelnõus tehtud muudatused panna uuesti hääletusele. Teised kirikukogu liikmed võivad kolmandal lugemisel sõna võtta ainult hääletamise motiivide kohta.
(10) Kirikukogu võib rakendada seaduseelnõu kiireloomulise arutamise korda. Niisugune otsus tehakse lihthäälteenamusega ja selle võib vastu võtta vaid enne seaduseelnõu arutamisele asumist.
(11) Seaduseelnõu kiireloomulisel arutamisel toimub selle sisuline arutelu eelnõu esimesel lugemisel. Muutmisettepanekud tuleb esitada kirjalikult hiljemalt järgmise istungi alguseks.
(12) Seaduseelnõu teine lugemine korraldatakse kiireloomulise arutamise korral esimesele lugemisele järgneval istungil. Seaduseelnõu kolmanda lugemise võib teha samal istungil kui teise lugemise.

§ 113. Hääletamise kord

(1) Hääletamine on avalik, salajane või nimeline. Salajane või nimeline hääletus korraldatakse, kui seda taotleb enam kui üks neljandik kohalviibivatest kirikukogu liikmetest. Salajasel hääletusel on nimelise ees eesõigus.
(2) Otsused tehakse lihthäälteenamusega; kui poolthääli on võrdselt vastuhäältega, loetakse ettepanek tagasilükatuks.
(3) Koguduse asutamise, vastuvõtmise, ühinemise, jagunemise ja lõpetamise üle on otsustatud, kui selle poolt on vähemalt kaks kolmandikku istungil osalejatest.
(4) Enne hääletamist kordab istungi juhataja hääletatavat ettepanekut. Istungi juhataja peab veenduma, et kõigile kirikukogu liikmetele on hääletatav ettepanek ühtmoodi arusaadav, ning küsima seda kirikukogu liikmeilt. Kui ettepanek on jäänud kellelegi arusaamatuks, siis kordab juhataja selgitust.
(5) Avaliku hääletamise korral tõstetakse kirikukogu hääletuskaart. Enne loetakse poolt- ja siis vastuhääled ning erapooletuks jäänud.
(6) Salajane hääletamine viiakse läbi hääletussedelitega. Hääletussedelil peab olema konsistooriumi pitseri jäljend ning see antakse enne hääletamisele asumist allkirja vastu igale kirikukogu liikmele ja hääleõiguslikule osavõtjale. Hääletaja teeb risti hääletussedelil sõna "Poolt" või "Vastu" või "Erapooletu" oleva lahtri juures. Alternatiivvariantide puhul kirjutab hääletaja sedelile alternatiivi numbri. Kui seisukohta on vaja väljendada muude tähistega, teatab sellest istungi juhataja enne hääletamisele asumist. Hääletamisel ja hääletustulemuse kindlakstegemisel järgitakse §-s 117 lõigetes 7-11 sätestatut, arvestades seejuures hääletusele pandud küsimuse sisu.
(7) Nimelise hääletamise korral küsib istungi juhataja iga kirikukogu liikme ja hääleõigusliku osavõtja arvamust istungi registreerimislehel toodud järjekorras. Hääletaja teatab suuliselt oma seisukoha, öeldes kas "poolt", "vastu", "erapooletu" või "ei hääleta".
(8) Istungi juhataja otsust mingi küsimuse hääletusele paneku kohta ei vaidlustata, kui juhataja ei riku kodukorda. Kui juhataja on küsimuse hääletusele pannud, andes sellest haamrilöögiga märku, siis pole kellelgi õigust enne hääletustulemuste selgumist valjusti mõtteid avaldada. Kui kirikukogu liige märkab, et hääletuse käigus rikutakse protseduurireegleid, siis on tal õigus protseduurireeglite rikkumisest koheselt teada anda ja nõuda hääletustoimingu peatamist või hääletamise kordamist.
(9) Hääletamise tulemused teatab istungi juhataja valjusti ning kinnitab haamrilöögiga.
(10) Kui selgub, et kirikukogu liikmed on hääletusele pandud küsimust mõistnud erinevalt, siis on juhatajal õigus hääletustulemus tühistada ja küsimus pärast selgitust või uues sõnastuses hääletusele panna. Muudel juhtudel pannakse küsimus teist korda hääletusele vaid juhul kui selgub, et selle arutusel või hääletamisel on rikutud kodukorda.

§ 114. Peapiiskopi valimise kord

(1) Praostkonna sinodil on ühe peapiiskopi kandidaadi ülesseadmise õigus. Samuti on vähemalt 10 kirikukogu liikmel õigus seada üles oma kandidaat.
(2) Praostkonna sinod teatab ülesseatud kandidaadi nime kirjalikult konsistooriumile viimase määratud tähtajaks, mis ei tohi olla hiljem kui viis päeva enne istungjärgu algust. Konsistoorium registreerib ülesseatud kandidaadid nende ülesseadmise järjekorras.
(3) Istungjärgu päevakorra arutamise alguses otsustab kirikukogu kandidaatide ülesseadmise lõppemise tähtaja, kusjuures see tähtaeg ei tohi olla varem kui kolm tundi pärast istungjärgu avamist.
(4) Vähemalt 10 kirikukogu liikmel on õigus üles seada kandidaat nende poolt allakirjutatud ülesseadmiskirjaga, mis antakse kirikukogu juhatuse liikmele. Üks kirikukogu liige võib alla kirjutada ainult ühele ülesseadmiskirjale. Kui ta on alla kirjutanud kahele või enamale ülesseadmiskirjale, siis tema allkirjad tühistatakse.
(5) Kui istungjärgu nomineerimiskomisjon on kontrollinud peapiiskopi kandidaadi ja tema ülesseadmiskirja vastavust nõuetele, registreerib juhataja ülesseatud kandidaadi. Kui nomineerimiskomisjon on tühistanud ülesseadmiskirjal oleva allkirja, annab istungjärgu juhataja kuni 15 minutit aega uue allkirja leidmiseks.
(6) Pärast kandidaatide ülesseadmist loeb istungi juhataja ette kandidaatide ees- ja perekonnanimed ning küsib neilt kandideerimise nõusoleku.
(7) Enne valimisele asumist on kirikukogu liikmetel õigus esitada kandidaatidele küsimusi. Küsimuste ja vastuste esitamise järel avatakse läbirääkimised ülesseatud kandidatuuride kohta. Läbirääkimiste ajaks lahkuvad kandidaadid istungiruumist.
(8) Kui kandidaate on üks, toimub valimine samal päeval, mil lõppes kandidaatide ülesseadmine. Kui kandidaate on rohkem kui üks, valitakse peapiiskop istungil, mis toimub järgmisel päeval pärast kandidaatide ülesseadmise lõppemist.
(9) Valimiseks annab häältelugemiskomisjon kirikukogu liikmele allkirja vastu hääletussedeli. Häältelugemiskomisjon kontrollib kirikukogu ees valimiskasti ja pitseerib selle. Seejärel kuulutab istungi juhataja välja kuni 20-minutilise vaheaja hääletamiseks.
(10) Hääletussedelile kantakse kandidaatide ees- ja perekonnanimi eesti tähestiku järjekorras.
(11) Kirikukogu liige märgistab ristiga selle kandidaadi nime, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletussedeli valimiskasti.
(12) Kehtetuks tunnistatakse valimissedel, mis pole vormikohane või millel esitatud kandidaat ei ole märgistatud või on märgistatud mitu kandidaati. Juurdekirjutatud nimesid ei arvestata. Kui hääletussedelile on kantud ainult üks kandidaat, siis tema nime märgistamata jätmist peetakse vastuhääletamiseks.
(13) Peapiiskopi ametikohale valituks arvatakse kandidaat, kelle poolt on hääletanud üle poole kohalolevatest kirikukogu liikmetest.
(14) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus kahe teistest enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kandidaadid saavad võrdselt hääli, osaleb kordushääletusel ametistaaþilt vanem.
(15) Kui ka kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat nõutavat häälteenamust, seatakse üles uued kandidaadid ja korraldatakse uus hääletus, kusjuures juba hääletatud kandidaate võib uuesti üles seada.
(16) Kandidaat võib loobuda oma kandidatuurist iga hääletusvooru eel.
(17) Hääletustulemused kinnitab kirikukogu.

§ 115. Konsistooriumi valitavate liikmete valimise kord

(1) Konsistooriumi valitavate liikmete arvu määrab peapiiskop.
(2) Konsistooriumi valitavaks liikmeks võib kandideerida vaimulik, kes on teeninud EELK preestrina vähemalt seitse aastat. Kuni kahele konsistooriumi valitava liikme kohale võib kandideerida kõrgharidusega EELK ilmikliige, kelle konfirmatsioonist on möödunud vähemalt kümme aastat.
(3) Konsistooriumi valitavate liikmete kandidaadid esitab peapiiskop selle istungjärgu päevakorraeelnõu arutamise ajal, mille päevakorda on kavandatud konsistooriumi valitavate liikmete valimine. Peapiiskop määrab kirikuvalitsuse valitavate liikmete arvu ning esitab eraldi kantsleri kandidaadi ning nii mitu assessori kandidaati, kui mitu kirikuvalitsuse valitavat liiget valitakse. Ühtlasi teatab ta kirikukogu liikmetele, millise tegevusala (töövaldkonna) assessoriks kavatseb ta enda poolt esitatud kandidaadi pärast valituks osutumist nimetada ning kirjeldab töövaldkonna sisu.
(4) Vähemalt 10 kirikukogu liikmel on õigus üles seada assessori kandidaat nende poolt allakirjutatud ülesseadmiskirjaga. Üks kirikukogu liige võib alla kirjutada ainult ühele ülesseadmiskirjale kogu konsistooriumi valitavate liikmete kandidaatide ülesseadmise jooksul.
(5) Ülesseadmiskiri tuleb anda kirikukogu poolt määratud tähtajaks juhatajale või abijuhatajale. Tähtaeg ei või olla varem kui kolm tundi pärast istungjärgu avamist. Ülesseadmiskirjas märgitakse, millise peapiiskopi poolt esitatud kandidaadiga samas valimisvoorus kandideerimiseks kandidaat üles seatakse.
(6) Kohe pärast kandidaatide ülesseadmiskirjade esitamise tähtaja lõppu kontrollib nomineerimiskomisjon kõigi kandidaatide vastavust kirikuseadustikus sätestatud nõuetele ning nende ülesseadmise vastavust käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud nõuetele. Vajadusel kohaldatakse §-s 114 lõigetes 4 ja 5 sätestatut. Seejärel teatab nomineerimiskomisjon nõuetekohaste kandidaatide nimed kirikukogule. Istungi juhataja küsib kõigilt kandidaatidelt kandideerimiseks nõusolekut. Isik, kes ei viibi kirikukogu istungil, võib oma nõusoleku anda kirjalikult või volitada kedagi istungil osalejatest edastama oma nõusoleku suuliselt.
(7) Enne konsistooriumi valitavate liikmete valimisele asumist on igal hääletajal õigus esitada igale kandidaadile üks suuline küsimus. Küsimuste ja vastuste esitamise järel avatakse läbirääkimised ülesseatud kandidaatide kohta. Läbirääkimiste ajaks lahkuvad kandidaadid istungiruumist. Igal hääletajal on õigus esineda ühe sõnavõtuga kestusega kuni kolm minutit.
(8) Päevakorrapunkti alguseks, mil toimub hääletamine, valmistab konsistooriumi kantselei ette hääletussedelid nii mitmeks valimisvooruks, kui mitu konsistooriumi valitavat liiget valitakse. Iga valimisvooru jaoks kasutatakse eri värvi sedelit. Hääletussedelile trükitakse valimisvooru number, toimumise kuupäev ning kandidaatide ees- ja perekonnanimed. Esimesena trükitakse peapiiskopi poolt esitatud kandidaadi nimi. Kui kandidaate on valimisvoorus rohkem kui üks, trükitakse sedelil iga kandidaadi nime taha lahter eelistuse märkimiseks. Kui valimisvoorus on üks kandidaat, trükitakse sedelil kandidaadi nime taha lahtrid "Poolt" ja "Vastu". Hääletussedelil peab olema konsistooriumi pitseri jäljend.
(9) Hääletussedelid antakse kirikukogu liikmetele ja hääleõiguslikele osavõtjatele (edaspidi käesolevas paragrahvis hääletaja) päevakorrapunkti alguses, millele on kavandatud konsistooriumi assessorite valimine. Sedeli saamise kohta annab hääletaja allkirja.
(10) Enne hääletamist tutvustab juhataja valimiskorda. Hääletajal on õigus esitada juhatajale või häältelugemiskomisjoni esimehele asjakohaseid küsimusi.
(11) Häältelugemiskomisjon kontrollib kirikukogu ees valimiskasti ja pitseerib selle. Seejärel kuulutab istungi juhataja välja kuni 20-minutilise vaheaja hääletamiseks.
(12) Valimisvoorud kõigi valitavate konsistooriumi liikmete kohtade täitmiseks viiakse läbi samaaegselt. Igal hääletajal on igas valimisvoorus üks hääl. Hääletaja märgib sedelil lahtrisse risti selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab, või risti lahtrisse "Poolt" või "Vastu". Pärast sedeli täitmist laseb hääletaja sedeli valimiskasti.
(13) Kui hääletussedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on hääletajal õigus rikutud sedeli tagastamise korral saada häältelugemiskomisjonilt uus sedel, mille kohta tehakse nimekirja märge.
(14) Enne häälte lugemist on hääletajal õigus esitada häältelugemiskomisjonile kirjalik protest hääletamise korra rikkumise kohta. Häältelugemiskomisjon vaatab protesti pärast hääletamise lõppemist läbi, võtab vastu motiveeritud otsuse ja teeb selle teatavaks. Kui hääletamise korda on rikutud oluliselt, teeb häältelugemiskomisjon istungi juhatajale ettepaneku kordushääletuse korraldamiseks.
(15) Häältelugemiskomisjon loeb hääled kohe pärast hääletamise lõppemist ja protestide lahendamist.
(16) Häältelugemiskomisjon teeb iga valimisvooru kohta kindlaks:
     1) hääletajate nimekirja järgi hääletajate arvu ja neist hääletussedeli saanute arvu;
     2) valimiskastis olevate sedelite alusel hääletamisest osavõtnud hääletajate arvu;
     3) kehtetute hääletussedelite arvu;
     4) nende hääletussedelite arvu, millel ei ole märgitud risti ühtegi lahtrisse;
     5) igale kandidaadile või kandidaadi poolt ja vastu antud häälte arvu.
(17) Kehtetu on:
     1) hääletussedel, millel on ristiga märgistatud rohkem kui üks lahter;
     2) hääletussedel, millel puudub konsistooriumi pitseri jäljend.
(18) Valituks osutub mitme kandidaadiga valimisvoorus enim hääli saanud kandidaat; ühe kandidaadiga valimisvoorus osutub kandidaat valituks, kui ta sai enam poolt- kui vastuhääli.
(19) Kui kandidaadid saavad võrdselt hääli, kuulutatakse vaimulike puhul valituks ametistaaþilt vanem; kui kasvõi üks võrdselt hääli saanutest on ilmik, kuulutatakse valituks ealt vanem.
(20) Juhul kui konsistooriumi valitava liikme koht jääb valimistel täitmata, korraldatakse täiendav valimine, millel rakendatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1-18 sätestatut, kusjuures kirikukogul on õigus kohaldada erisusi nendes lõigetes nimetatud tähtaegadest.
(21) Valimistulemuse kohta võtab häältelugemiskomisjon vastu otsuse, mis jõustub kirikukogule teatavakstegemisega. Hääletustulemused kinnitab kirikukogu.

§ 116. Abijuhatajate ja komisjonide liikmete valimise kord

(1) Kui valitava organi liikmete arv ei ole määratud EELK põhikirjaga või kirikuseadusega, otsustab enne valimisi selle kirikukogu.
(2) Nomineerimiskomisjon seab üles kirikukogu abijuhatajate ja komisjonide valitavate liikmete kandidaatide nimekirja. Iga kirikukogu liige saab esitada oma kandidaate.
(3) Pärast kandidaatide ülesseadmist loeb istungi juhataja ette kandidaatide ees- ja perekonnanimed ning küsib neilt kandideerimise nõusoleku. Isik, kes ei viibi kirikukogu istungil, võib oma nõusoleku anda kirjalikult või volitada kedagi istungil osalejatest edastama oma nõusoleku suuliselt.
(4) Enne hääletamist tutvustab juhataja valimiskorda. Hääletajal on õigus esitada juhatajale või häältelugemiskomisjoni esimehele asjakohaseid küsimusi.
(5) Häältelugemiskomisjon kontrollib kirikukogu ees valimiskasti ja pitseerib selle. Seejärel toimub hääletamine, mille läbiviimiseks võidakse kuulutada välja kuni 15-minutiline vaheaeg või mille käigus liigub häältelugemiskomisjoni esindaja istungi ruumis valimiskastiga ringi, võimaldades hääletajatel hääletussedelid valimiskasti lasta. Konkreetse hääletuskorra teatab enne hääletamisele asumist istungi juhataja.
(6) Kirikukogu abijuhatajate valimised korraldatakse kahes voorus, kusjuures esimeses voorus kandideerivad vaid konsistooriumi ordineeritud liikmed ning teises voorus kirikukogu ilmikliikmed. Igal kirikukogu liikmel on kummaski voorus üks hääl. Voorus enim hääli saanud kandidaat on valitud kirikukogu abijuhatajaks. Häälte võrdsuse korral rakendatakse käesoleva paragrahvi lõike 11 sätteid.
(7) Komisjonide liikmete valimisel on hääletamine salajane ning kohaldatakse §-s 117 sätestatud korda.
(8) Igal hääletajal on nii mitu häält, kui mitu isikut valitakse valitavasse organisse. Häälte arvu konkreetsel hääletusel teatab istungi juhataja igakordselt enne hääletamisele asumist.
(9) Tunnistatud kehtetuks 07.06.2021.
(10) Valituks osutuvad enim hääli saanud kandidaadid vastavalt valitavate kohtade arvule.
(11) Kui kandidaadid saavad võrdselt hääli, kuulutatakse vaimulike puhul valituks ametistaaþilt vanem; kui kasvõi üks võrdselt hääli saanutest on ilmik, kuulutatakse valituks ealt vanem.
(12) Kandidaat, kes ei saanud ühtegi häält, ei osutunud valituks. Kui selle tõttu jääb kollektiivse organi liikme koht täitmata, korraldatakse täiendav valimine, millel rakendatakse käesoleva paragrahvi lõigete 2-10 sätteid.
(13) Valimistulemuse kohta võtab häältelugemiskomisjon vastu otsuse, mis jõustub kirikukogule teatavakstegemisega. Häältelugemiskomisjoni otsusest tulenevalt vormistatakse seejärel kirikukogu otsus.

§ 117. Salajane hääletus isikuvalimistel

(1) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata peapiiskopi, piiskopi ja konsistooriumi assessorite valimisel.
(2) Salajase hääletamise läbiviimiseks kasutatakse hääletussedelit, millele on kantud valitava organi nimi, hääletamise kuupäev ja nummerdatud punktiirid. Punktiire on valimissedelil vastavalt valitavate kohtade arvule ning abijuhatajate valimisel iga valimisvooru sedelil üks. Hääletussedelid erinevate organite liikmete valimiseks on võimalusel eri värvi. Hääletussedelil peab olema konsistooriumi pitseri jäljend.
(3) Hääletussedel antakse kirikukogu liikmetele ja hääleõiguslikele osavõtjatele (edaspidi käesolevas paragrahvis hääletaja) päevakorrapunkti alguses, millele on kavandatud kirikukogu komisjoni liikmete valimine. Kui päevakorrapunkt lisandus päevakorda kiireloomulisena, võib sedeli anda hääletajatele ka istungi ajal. Sedeli saamise kohta annab hääletaja allkirja. Samaaegselt mitme organi liikmete valimiseks kätteantud hääletussedelite kättesaamise kohta antakse üks allkiri.
(4) Salajase hääletuse läbiviimisel kantakse kandidaatide ees- ja perekonnanimed kandidaatide nimekirja ülesseadmise järjekorras. Iga kandidaadi nime ette kirjutatakse järjekorranumber. Enne hääletamisele asumist teatab istungi juhataja kasutatavate hääletussedelite värvi.
(5) Salajane hääletus mitme kollektiivse organi liikmete valimiseks võidakse läbi viia samaaegselt. Sellisel juhul peavad kasutatavad hääletussedelid olema erinevat värvi.
(6) Hääletaja märgib hääletussedelil olevale punktiirile kandidaadi järjekorranumbri või loetavate trükitähtedega kandidaadi nime, kelle poolt ta soovib hääletada. Pärast sedeli täitmist laseb hääletaja sedeli valimiskasti.
(7) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on hääletajal õigus rikutud sedeli tagastamise korral saada häältelugemiskomisjonilt uus sedel, mille kohta tehakse nimekirja märge.
(8) Enne häälte lugemist on hääletajal õigus esitada häältelugemiskomisjonile kirjalik protest hääletamise korra rikkumise kohta. Häältelugemiskomisjon vaatab protesti pärast hääletamise lõppemist läbi, võtab vastu motiveeritud otsuse ja teeb selle teatavaks. Kui hääletamise korda on rikutud oluliselt, teeb ta istungi juhatajale ettepaneku kordushääletuse korraldamiseks.
(9) Häältelugemiskomisjon loeb hääled kohe pärast hääletamise lõppemist ja protestide lahendamist.
(10) Häältelugemiskomisjon teeb kindlaks:
    1) hääletajate nimekirja järgi hääletajate arvu ja neist hääletussedeli saanute arvu;
    2) valimiskastis olevate sedelite alusel hääletamisest osavõtnud hääletajate arvu;
    3) kehtetute hääletussedelite arvu;
    4) nende hääletussedelite arvu, millel ei ole märgitud ühegi kandidaadi järjekorranumbrit või nime;
    5) iga kandidaadi poolt antud häälte arvu.
(11) Kehtetu on:
    1) hääletussedel, millel on kasutatud rohkem hääli, kui oli vastaval hääletusel;
    2) hääletussedel, millel puudub konsistooriumi pitseri jäljend;
    3) hääletussedel, mis erines hääletusel kasutatust.

§ 118. Piiskopi valimise kord

(1) Piiskopi kandidaadi või kandidaadid esitab peapiiskop preestrite hulgast.
(2) Kui piiskopi kohale on esitatud üks kandidaat, arvatakse piiskop ametisse valituks, kui tema poolt hääletab salajasel hääletamisel üle poole kohalolevatest kirikukogu liikmetest..
(3) Kui on esitatud mitu kandidaati, arvatakse neist piiskopiks valituks kandidaat, kes salajasel hääletamisel või kordushääletamisel saab üle poole kohalolevate kirikukogu liikmete häältest.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 alusel toimunud hääletuste järel ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, esitab peapiiskop järgmisel istungil uue kandidaadi.

§ 119. Konsistooriumi valitava liikme või piiskopi kandidaadi esitamine pärast uue peapiiskopi valimisi

(1) Uue peapiiskopi valimiste järel määrab koos uue peapiiskopiga ametisse astuvate konsistooriumi valitavate liikmete arvu ning esitab kandidaadid ametisoleva peapiiskopi asemel valitud peapiiskop.
(2) Uue peapiiskopi valimiste järel esitab piiskopi kandidaadi või kandidaadid ametisoleva peapiiskopi asemel valitud peapiiskop.

§ 120. Ametisse valimise kord

(1) Valitavale ametikohale on õigus esitada kandidaate ja kandideerida igal kirikukogu liikmel, kui kirikuseadustikuga ei ole selleks tehtud piiranguid.
(2) Isik, keda kirikukogu ametisse valib, peab saama üle poole istungil osalejate häältest. Ametisse valimine (välja arvatud istungjärgu komisjonid) ning ametist tagandamine toimub salajasel hääletusel.

§ 121. Peapiiskopi või piiskopi ametist tagandamise kord

(1) Kirikukogu saab peapiiskopi või piiskopi tagandamise võtta päevakorda vähemalt ühe kolmandiku kirikukogu liikmete nõudmisel.
(2) Enne tagandamise otsuse hääletamist antakse sõna tagandamisettepaneku tegijate esindajale ning tagandatavale või tema esindajale.

§ 122. Õpetusse ja liturgiasse puutuvaid küsimusi käsitlevate eelnõude kinnitamine

(1) Õpetusse ja liturgiasse puutuvaid küsimusi käsitlevad eelnõud kinnitatakse esimesel lugemisel. Kuulatakse ära piiskopliku nõukogu esindaja ettekanne. Ettekandjale esitatakse küsimusi ja kuulatakse ära vastused. Seejärel avatakse sõnavõtud. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei esitata.
(2) Piiskopliku nõukogu esitatud eelnõud kinnitatakse või jäetakse kinnitamata tervikuna.

§ 123. Kirikukogu liikme arupärimine

(1) Arupärimine esitatakse kirikukogu juhatajale kirjalikult ja sellel peab olema vähemalt viie kirikukogu liikme allkiri. Kirikukogu võtab selle päevakorda ja annab ühele allakirjutanuist sõna arupärimise põhjendamiseks. Seejärel hääletatakse ja kui arupärimist toetab vähemalt 1/4 kirikukogu liikmeist, arvatakse arupärimine vastuvõetuks.
(2) Arupärimisele vastab konsistooriumi liige võimalikult enne istungjärgu lõppu, kuid hiljemalt järgmisel istungjärgul.

§ 124. Reglementeerimata protseduurid

Kirikukogu protseduurilises küsimuses, mida ei reguleeri käesolev seadus või mõni teine akt, samuti istungi ruumis korra tagamiseks võtab otsuse vastu istungi juhataja, arvestades seejuures kirikukogu tavasid.

§ 125. Kirikukogu akti avaldamine ja jõustumine

(1) EELK seadus ja muu kirikukogu akt avaldatakse elektroonilises Kiriku Teatajas ja ajalehes "Eesti Kirik" ühe kuu jooksul pärast vastuvõtmist ja see jõustub esmaavaldamise hetkest, kui selles ei ole ette nähtud teist jõustumise viisi või tähtaega. Konsistooriumi eelarve jõustub avaldamisega elektroonilises Kiriku Teatajas.
(2) Tunnistatud kehtetuks 28.11.2007.

§ 126. Kirikukogu liikme vanuse alampiir

Kirikukogu liikmeks võib valida või nimetada vähemalt 24 aasta vanust koguduse täiskogu liiget.

§ 127. Kirikukogu liikme tööga seotud kulutuste katmine

(1) Kirikukogu liige täidab oma kohustusi tasuta.
(2) Kirikukogu liikmele tasutakse istungjärgul osalemise puhul sõidukulud bussipileti hinna ulatuses.
(3) Kirikukogu valitud komisjoni esimees, sekretär ja liige ning komisjoni juures töötav konsultant ja ekspert võib saada palka või töötasu tööülesannete täitmise eest. Lepingu selle isikuga sõlmib konsistooriumi kantsler komisjoni taotlusel.

§ 128. Kirikukogu liikme volituste peatumine, taastumine ja lõppemine

(1) Kirikukogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega tema surma, teovõimetuks osutumise, tagasiastumise või lahkumise korral teda valinud organist või kui ta ei vasta enam nendele tingimustele, mis olid tema kirikukogu liikmeks valimise eelduseks.
(2) Kirikukogu liikmel on õigus oma volitused tähtajaliselt peatada, esitades eelnevalt sellekohase kirjaliku teate konsistooriumi kantseleisse. Volitused peatuvad teates märgitud kuupäevast või kui see on märkimata, siis konsistooriumi kantseleis registreerimisele järgnevast päevast. Volituste peatumise kohta võetakse vastu konsistooriumi otsus.
(3) Juhul kui kirikukogu liige, kelle on valinud praostkonna sinod, valitakse konsistooriumi assessoriks, astub järgmisest istungjärgust alates tema asemele asemik.
(4) Kui konsistooriumi liikmeks valitakse vaimulike konverentsi valitud või peapiiskopi nimetatud kirikukogu liige, valitakse või nimetatakse tema asemele uus liige.
(5) Kirikukogu liikme volituste peatumisel või ennetähtaegsel lõppemisel astub tema asemele asemik. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-4 nimetatud juhtudel kinnitab asemiku või uue valitu kirikukogu liikmeks konsistoorium ning pärast kinnitamist on tal kõik kirikukogu liikme õigused ja kohustused.
(6) Kirikukogu liikmeks kinnitatakse sinodi poolt valitud enim hääli saanud asemik sellest praostkonnast, kust oli valitud volitused peatanud või lahkunud kirikukogu liige.
(7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud isik ei saa mingil põhjusel kirikukogu liikmena ametisse asuda, kinnitab konsistoorium kirikukogu liikmeks järgmise asemiku sellest praostkonnast.
(8) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel peatatud volitused taastuvad, kui volitused peatanud kirikukogu liige esitab sellekohase kirjaliku teate konsistooriumi kantseleisse. Volitused taastuvad teates märgitud kuupäevast. Kui teates on kuupäev märkimata, taastuvad volitused teate konsistooriumi kantseleis registreerimisele järgnevast päevast. Volituste taastumise kohta võetakse vastu konsistooriumi otsus.
(9) Kui isik lahkub konsistooriumi koosseisust, loetakse ta lahkunuks kirikukogu koosseisust siis, kui ta enne konsistooriumi liikmeks valimist ei olnud kirikukogu liige või kui ta oli kirikukogu liikmeks valinud vaimulike konverents või nimetanud peapiiskop. Isik ei lahku kirikukogu koosseisust esimeses lauses toodud juhul, kui ta kuulub kirikukogusse praostkonna praostina.
(10) Kui kirikukogu liikme volitused taastab või konsistooriumi koosseisust lahkub, jäädes kirikukogu liikmeks, isik, kelle oli kirikukogu liikmeks valinud praostkonna sinod, siis sellest praostkonnast viimasena kirikukogu liikmeks saanud asemik lahkub kirikukogu koosseisust.
(11) Abijuhataja volitused lõpevad, kui ta ei vasta enam nendele tingimustele, mis olid tema abijuhatajaks valimise eelduseks.

tagasi