6. OSA
KOGUDUSE JUHTIMINE
2. PEATÜKK
Koguduse juhtimisorganite valimine
1. jagu
Üldsätted
§ 203. Valija
Koguduse juhtimisorgani või ametiisiku valimistel saab osaleda vähemalt 18-aastane konfirmeeritud koguduseliige, kes samas või mõnes teises EELK koguduses on eelmisel või jooksval kalendriaastal käinud armulaual ning tasunud liikmemaksu või teinud liikmeannetuse ning kelle õigusi ei ole kirikukari korras piiratud.
§ 204. Teenistuses oleva vaimuliku kandideerimispiirang
(1) EELK teenistuses olevat vaimulikku ei saa valida koguduse nõukogu või juhatuse liikmeks.
(2) Reservi arvatud või emerituuris oleval vaimulikul on õigus kandideerida koguduse nõukogu või juhatuse liikmeks.
§ 205. Hääletamise salajasus
Hääletamine isikuvalimistel on salajane.
§ 206. Koguduse nõukogu poolt valitud ametiisiku tagasikutsumine ja uue ametiisiku valimised
(1) Koguduse nõukogul on õigus tagasi kutsuda enda poolt valitud ametiisik (juhatuse valitav liige, revident, revisjonikomisjoni liige, sinodi saadik ja asendussaadik).
(2) Tagasikutsutud või surma läbi lahkunud isiku asemele valitud ametiisiku volitused kehtivad kuni järgmiste juhtorgani või ametiisiku korraliste valimisteni.
2. jagu
Koguduse nõukogu valimiste üldine kord
§ 207. Koguduse nõukogu valimiste toimumise aeg
(1) Nõukogu valimised toimuvad üks kord nelja aasta jooksul. Valimiste üldine ajavahemik määratakse kindlaks kirikukogu otsusega hiljemalt kuus kuud enne valimisperioodi algust.
(2) Nõukogu valimised algavad pühapäeval ning kestavad üks kuni kaheksa päeva.
(3) Valimiste täpse aja ja kestuse määrab koguduse juhatus.
§ 208. Koguduse nõukogu liikme kandidaat
Nõukogu liikme kandidaadiks võib üles seada vähemalt 18-aastase konfirmeeritud koguduseliikme, kes samas või mõnes teises EELK koguduses on eelmisel või jooksval kalendriaastal käinud armulaual ning tasunud liikmemaksu või teinud liikmeannetuse ning kelle õigusi ei ole kirikukari korras piiratud.
§ 209. Valitava nõukogu liikmete ja asendusliikmete arv
(1) Koguduse nõukogusse kuulub 7-30 valitavat liiget. Ameti poolest kuuluvad nõukogusse koguduse õpetaja ja abiõpetaja.
(2) Soovitavalt enne kirikukogu kindlaksmääratud valimiste ajavahemiku algust ja hiljemalt kaks kuud enne selle lõppu määrab koguduse nõukogu kindlaks valitava nõukogu liikmete täpse arvu ning otsustab kui mitu häält on igal täiskogu liikmel valimistel. Asendusliikmete arv on soovitatavalt kuni üks kolmandik kindlaksmääratud liikmete arvust.
(3) Juhul kui valimiste toimumise alguseks esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud arvust väiksem arv kandidaate, on koguduse täiskogul õigus vähendada valitava nõukogu liikmete, asendusliikmete ja valimistel täiskogu liikmete poolt antavate häälte arvu. Sel puhul ei tohi valitava nõukogu liikmete arv olla väiksem kui seitse. Selline otsus tuleb teha enne hääletamise algust.
§ 210. Täiskogu liikmetele nõukogu valimistest teatamise kord
Täiskogu liikmetele teatatakse nõukogu valimistest vähemalt nelja nädala jooksul enne valimiste toimumist. Teade on kirjalik (koguduse infolehes, teadetetahvlil, massiteabevahendites, täiskogu liikmele saadetav kiri vms) ning lisaks sellele ka suuline (jumalateenistuse kantsliteadetes, massiteabevahendites vms). Teates peab sisalduma vähemalt nõukogu valimiste täpne aeg, valimiste kord ja § 203 sisu.
§ 211. Juhatuse ettevalmistused nõukogu valimisteks
(1) Pärast valitava nõukogu liikmete ja asendusliikmete arvu määramist koguduse nõukogu poolt ning hiljemalt neli nädalat enne valimiste toimumist koguduse juhatus:
1) määrab nõukogu valimiste täpse aja ja koha (kohad) §-de 207 lõike 2 ja § 220 lõike 3 kohaselt;
2) korraldab täiskogu liikmete nimekirja koostamise § 212 kohaselt;
3) korraldab täiskogu liikmetele nõukogu valimistest teatamist.
(2) Koguduse juhatus korraldab teiste nõukogu valimistega seotud küsimuste lahendamist, mis EELK põhikirja ja kirikuseadustiku alusel ei kuulu teiste EELK organite pädevusse.
§ 212. Koguduse täiskogu liikmete nimekiri
(1) Koguduse täiskogu liikmete nimekirja koostavad koguduse juhatuse nimetatud isikud koguduses olevate andmekogude (personaalraamatud, liikmeregister vms) või muude allikate alusel.
(2) Juhul kui koguduses puuduvad andmed liikmeannetuse teinud või liikmemaksu tasunud isiku osalemisest armulaual, võib ta kanda täiskogu liikmete nimekirja, kui ta kinnitab armulaual osalemist oma suulise või kirjaliku avaldusega. Soovitav on avalduses märkida armulauast osavõtmise aeg ja koht.
(3) Liikmete nimekiri peab olema koostatud hiljemalt neli nädalat enne valimiste toimumist. Nimekirjaga on õigus tutvuda kõigil koguduse liikmetel.
(4) Liikmete nimekirjas on võimalik teha täiendusi kuni valimiste lõppemiseni.
(5) Juhul kui isikut ei kanta liikmete nimekirja, on tal õigus pöörduda koguduse juhatuse poole kaebusega temale valimistest osavõtmise õiguse tagamiseks. Juhatus teeb otsuse isiku kandmise kohta liikmete nimekirja või jätab kaebuse rahuldamata ning teatab sellest viivitamatult kaebuse esitajale.
§ 213. Kandidaatide esitajad
Koguduse nõukogu liikmekandidaate võivad esitada nõukogu, juhatus, koguduse õpetaja ja 5-10 koguduse täiskogu liiget üheskoos.
§ 214. Kandidaadi ülesseadmine koguduse juhatuse või nõukogu poolt
(1) Koguduse juhatus ja nõukogu seavad nõukogu liikmete kandidaadid üles hiljemalt kaks nädalat enne valimisi.
(2) Juhatuse või nõukogu poolt esitatavate kandidaatide hulk võib olla väiksem koguduse nõukogu poolt määratud nõukogu liikmete ja asendusliikmete koguhulgast.
(3) Juhatus või nõukogu võib oma kandidaatidena üles seada ka koguduse täiskogu liikmete poolt üles seatud kandidaate.
§ 215. Kandidaadi ülesseadmine koguduse õpetaja poolt
Koguduse õpetaja seab nõukogu liikmete kandidaadid üles iga kandidaadi kohta eraldi koostatud ülesseadmise kirjas. Ülesseadmise kiri tuleb esitada koguduse juhatusele hiljemalt kaks nädalat enne valimisi.
§ 216. Kandidaadi ülesseadmine koguduse täiskogu liikmete poolt
(1) Koguduse täiskogu liikmed seavad nõukogu liikmete kandidaadid üles hiljemalt kaks nädalat enne valimisi iga kandidaadi kohta eraldi koostatud ülesseadmise kirjas. Ülesseadmise kirja soovitatava vormi kehtestab konsistoorium.
(2) Alla võib kirjutada kuni kolmele kandidaadi ülesseadmise kirjale. Juhul kui täiskogu liige on alla kirjutanud enamale kui kolmele kandidaadi ülesseadmise kirjale, loetakse tema allkiri kehtivaks ainult esimesel kolmel koguduse juhatusele esitatud ülesseadmiskirjal. Kandidaat ise ei või enda ülesseadmise kirjale alla kirjutada.
(3) Ühe kandidaadi kohta võib olla ainult üks ülesseadmise kiri. Kui neid on rohkem, loetakse kehtivaks koguduse juhatusele esimesena esitatu. Teistele selle kandidaadi ülesseadmise kirjadele allakirjutanud koguduseliikmed ei ole seejärel enam selle kandidaadi ülesseadmisega seotud, seega võivad nad alla kirjutada mõne muu kandidaadi ülesseadmise kirjale.
(4) Juhul kui juhatus või nõukogu seavad üles kandidaadi, kes on üles seatud täiskogu liikmete poolt ülesseadmiskirjaga, ei ole ülesseadmiskirjale allakirjutanud koguduseliikmed seejärel enam selle kandidaadi ülesseadmisega seotud, seega võivad nad alla kirjutada mõne muu kandidaadi ülesseadmise kirjale.
§ 217. Kandidaatide registreerimine ja kandmine koondnimekirja
(1) Kandidaatide ülesseadmise kirjad registreerib koguduse juhatus nende üleandmise järjekorras.
(2) Kandidaadi ülesseadmise kirjale lisatakse kandidaadi nõusolekukiri. Nõusolekukirja esitavad kõik ülesseatud kandidaadid. Nõusolekukiri esitatakse juhatusele hiljemalt kaks nädalat enne valimisi. Nõusolekukirja vormi kehtestab konsistoorium.
(3) Kandidaadi ülesseadmise kirja ja kandidaadi nõusolekukirja ei saa tagasi võtta.
(4) Juhatus registreerib nõusolekukirja esitanud kandidaadid ning kannab nende nimed koondnimekirja. Koondnimekirja kantakse kõik kandidaadid eesti tähestiku järjekorras. Nimekiri asetatakse nähtavale kohale kiriku juures ja tehakse muul viisil täiskogu liikmetele teatavaks hiljemalt kaks nädalat enne valimisi. Juhul kui kandidaate on võimalik üles seada ka koguduse täiskogu koosolekul, lisatakse nimekirjale sellekohane märge.
§ 218. Kandidaadi ülesseadmine koguduse täiskogu koosolekul
(1) Täiskogu koosolekul, millel valitakse või alustatakse koguduse nõukogu valimistega, võib kandidaadi üles seada juhul kui selgub, et koguduse õpetaja, koguduse juhatus, nõukogu ja täiskogu liikmed on esitanud § 209 lõikes 2 nimetatud arvust väiksema koguarvu kandidaate.
(2) Täiskogu koosolekul on õigus kandidaat üles seada vähemalt viiel täiskogu liikmel ühiselt, koguduse õpetajal või koguduse juhatusel suulise või kirjaliku teadaandega. Iga täiskogu liige võib käesolevas paragrahvis kirjeldatud viisil osaleda kuni kolme kandidaadi ülesseadmisel.
(3) Iga ülesseatud kandidaat peab teatama oma nõusolekust kandideerimiseks kas isiklikult täiskogu koosolekul või omakäelise kirjaliku nõusolekukirjaga.
(4) Pärast täiskogu liikmete poolt esitatud kandidaatidelt nõusoleku saamist suleb täiskogu koosoleku juhataja kandidaatide nimekirja ning asutakse hääletamisele.
(5) Ülesseatud kandidaatide nimed lisatakse kandidaatide koondnimekirja lõppu nende esitamise järjekorras.
§ 219. Kandidaatide tutvustamine
Kandidaatide elulooandmeid võib enne valimisi tutvustada kirjalikult (koguduse teadetetahvlil, infolehes vmt). Kandidaate tutvustatakse suuliselt täiskogu koosolekul enne hääletamisele asumist. Hääletamise ajal ei ole lubatud agitatsioon.
§ 220. Hääletamine
(1) Täiskogu valib enne hääletamisele asumist oma liikmete hulgast vähemalt kolmeliikmelise valimiskomisjoni. Komisjon valib oma liikmete hulgast esimehe. Juhul kui hääletamine ei lõpe samal päeval, pitseerib valimiskomisjon täiskogu liikmete ees koosolekul valimiskasti. Pitseeritakse koguduse pitseri jäljendiga ning selle juurde annavad valimiskomisjoni liikmed oma allkirjad. Pitser avatakse pärast hääletamise lõppemist.
(2) Enne hääletamisele asumist loetakse ette kandidaatide nimed koondnimekirja kandmise järjekorras.
(3) Pärast kandidaatide nimede ettelugemist kuulutab koosoleku juhataja välja vaheaja hääletamiseks, teatades koguduse juhatuse poolt määratud hääletamise kohad ja ajad, hääletamise lõppemise aja ning koosoleku jätkumise aja.
(4) Kui hääletamine ei lõpe samal päeval ning kui see on valimissedelite vormistamiseks ja paljundamiseks vajalik, võib hääletamist alustada järgneval päeval.
(5) Kui hääletamine ei lõpe samal päeval, on täiskogu liikmel õigus pöörduda valimiskomisjoni poole palvega võimaldada tal hääletada kodus. Valimiskomisjoni liige või liikmed külastavad täiskogu liiget enne hääletamise lõppu, võttes kaasa valimissedeli ja valimiskasti. Kui valimiskomisjoni liikmel ei ole võimalik võtta kodus hääletamisele kaasa täiskogu liikmete nimekirja, annab kodus hääletaja valimissedeli saamisel allkirja aktile valimissedeli saamise kohta. Akt lisatakse hiljem liikmete nimekirjale.
(6) Hääletamine peab lõppema hiljemalt kaheksandal päeval pärast hääletamise algust.
(7) Pärast hääletamist loeb valimiskomisjon hääled.
§ 221. Valimissedel
(1) Hääletamine viiakse läbi valimissedelitega.
(2) Valimissedelile kantakse ülesseatud kandidaatide ees- ja perekonnanimed koondnimekirjas toodud järjekorras.
(3) Valimissedel märgistatakse koguduse pitseri jäljendiga.
(4) Valimissedelid peavad olema ühesugused.
§ 222. Valimissedeli kätteandmine
(1) Valimissedeli annab valijale valimiskomisjoni liige või koguduse juhatuse volitatud isik. Kahtluse korral, kas isik on täiskogu liige, võib sedeli andja nõuda isikult näha tema isikut tõendavat dokumenti või koguduse liikmekaarti. Valimissedeli kättesaamise kohta annab täiskogu liige allkirja koguduse täiskogu liikmete nimekirja vastavasse lahtrisse.
(2) Juhul kui valija rikub valimissedeli enne valimiskasti laskmist, võib ta pöörduda valimissedeli andja poole uue sedeli saamiseks, tagastades seejuures rikutud sedeli. Rikutud sedelil lõigatakse ära parem nurk ja see säilitatakse eraldi kuni hääletustulemuste kindlakstegemiseni.
§ 223. Valimissedeli täitmine
(1) Enne valimissedelite kätteandmist teeb koosoleku juhataja teatavaks koguduse nõukogu otsuse selle kohta, kui mitu häält on igal täiskogu liikmel valimistel.
(2) Hääle andmiseks märgistab valija valimissedelil ristiga lahtrid nende kandidaatide nimede juures, keda ta soovib valida.
(3) Pärast valimissedeli täitmist laseb valija valimissedeli valimiskasti.
§ 224. Hääletustulemuste kindlakstegemine
(1) Hääletustulemused teeb kindlaks valimiskomisjon pärast hääletamise lõppemist ja valimiskasti avamist.
(2) Valimiskomisjon teeb kindlaks ja kannab hääletus- ja valimistulemuste protokolli:
1) täiskogu liikmete nimekirja kantud isikute arvu;
2) valimissedeli saanud täiskogu liikmete arvu;
3) valimiskasti lastud valimissedelite arv;
4) rikutud ja tagastatud sedelite arvu.
(3) Seejärel loeb valimiskomisjon igale ülesseatud kandidaadile antud hääled. Kehtetuks tunnistatakse valimissedel, millel:
1) puudub koguduse pitseri jäljend;
2) on märgistatud ristiga rohkem lahtreid, kui koguduse täiskogu liikmel on hääli;
3) ei ole märgistatud ühtegi lahtrit.
(4) Kehtetute sedelite arv ja iga kandidaadi poolt antud häälte arv kantakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hääletus- ja valimistulemuste protokolli.
§ 225. Valimistulemuste kindlakstegemine
(1) Pärast hääletustulemuste kindlakstegemist järjestab valimiskomisjon kandidaatide nimed nendele antud häälte arvu alusel, alustades enim hääli saanust. Valituks loetakse vastavalt nõukogu liikmete arvule need, kes said rohkem hääli. Võrdse häälte arvu korral on nimekirjas eespool ealt vanem. Juhul kui nõukogu liige lahkub nõukogust, asendab teda enim hääli saanud asendusliige.
(2) Kandidaadid, kes ei osutunud valituks nõukogusse, jäävad nõukogu asendusliikmeteks vastavalt kindlaksmääratud asendusliikmete arvule.
(3) Isikut, kes ei saanud ühtegi häält, nõukogu liikmeks ega asendusliikmeks valituks ei loeta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kindlakstehtud valimistulemused kantakse § 224 lõigetes 2 ja 4 nimetatud hääletus- ja valimistulemuste protokolli. Hääletus- ja valimistulemuste protokollile kirjutavad alla kõik valimiskomisjoni liikmed.
§ 226. Valitud nõukogu ametisseastumine
(1) Hääletus- ja valimistulemused tehakse teatavaks täiskogu koosolekul.
(2) Nõukogu volitused algavad valimistulemuste teatavakstegemise hetkest.
§ 227. Protestide esitamine
Täiskogu liikmete protestid hääletamise ning hääletus- ja valimistulemuste kindlakstegemise korra rikkumise kohta antakse kirjalikult koosoleku juhatajale, kes lisab need koos oma seletusega koosoleku protokollile.
§ 228. Praostkonna või konsistooriumi esindaja järelevalve valimiste käigus
Praostkonna praostil või tema esindajal ning konsistooriumi esindajal on õigus osa võtta täiskogu koosolekust sõnaõigusega ning jälgida valimiste käigus kirikuseaduste täitmist. Nimetatud isikutel on õigus juhtida koguduse juhatuse või täiskogu koosoleku juhataja tähelepanu valimiste läbiviimisel aset leidvatele seaduserikkumise faktidele ning koostada ja esitada konsistooriumile arvamus valimiste läbiviimise õiguspärasuse kohta.
§ 229. Täiskogu koosoleku protokoll
(1) Täiskogu koosoleku, millel valiti koguduse nõukogu liikmed, kohta koostatakse protokoll, millele lisatakse täiskogu liikmete nimekiri, kuhu on antud allkirjad mandaadi või valimissedeli kättesaamise kohta, valimiskomisjoni poolt koostatud hääletus- ja valimistulemuste protokoll ning esitatud protestid koos koosoleku juhataja selgitusega.
(2) Täiskogu koosoleku protokolli kantakse lisaks §-s 260 nõutule:
1) juhataja teadaanne selle kohta, kas koosolek on kokku kutsutud vastavalt EELK põhikirja nõuetele;
2) valimiskomisjoni valimise käik ja valimistulemused;
3) kandidaatide ülesseadmise käik või teade eelnevalt ülesseatud kandidaatide kohta;
4) hääletamise läbiviimise kord;
5) otsus nõukogu liikmete ja nende asemike valimise kohta vastavalt hääletus- ja valimistulemuste protokollile.
§ 230. Nõukogu valimiste tulemuste teatamine konsistooriumile ja praostkonna praostile
(1) Täiskogu koosoleku, millel valiti koguduse nõukogu liikmed, protokolli ärakirja saadab koosoleku juhataja ühes eksemplaris posti või elektronposti teel konsistooriumi kantseleisse kahe nädala jooksul pärast koosolekut. Elektronpostiga saadetud ärakiri peab olema tõestatud koosoleku juhataja digitaalallkirjaga.
(2) Konsistooriumi kantselei saadab protokolli ärakirja elektronposti teel praostkonna praostile ühe nädala jooksul pärast kättesaamist. Praost saadab vajadusel ühe nädala jooksul pärast protokolli ärakirja saamist konsistooriumile järelevalveprotesti, kui täiskogu koosoleku läbiviimisel on rikutud EELK põhikirja või kirikuseaduse sätteid. Ärakirja oma järelevalveprotestist saadab praost ka asjassepuutuvale kogudusele.
§ 231. Protesti, järelevalveprotesti, seletuse ja arvamuse läbivaatamine konsistooriumis ning täiskogu otsuse tühistamine
(1) Paragrahvides 227 ja 230 nimetatud protestid, järelevalveprotestid, seletused ja arvamused vaatab konsistoorium läbi ühe kuu jooksul arvates nende laekumisest konsistooriumi kantseleisse. Konsistoorium teeb ühe järgmistest otsustest:
1) jätab protesti või järelevalveprotesti rahuldamata;
2) rahuldab protesti või järelevalveprotesti osaliselt või täielikult, juhtides väiksema eksimuse puhul koguduse juhatuse tähelepanu seaduserikkumisele või suurema eksimuse puhul tühistades täiskogu otsused ja nõukogu valimise tulemused osaliselt või täielikult, määrates valimiste läbiviimiseks uue tähtaja.
(2) Konsistooriumil on õigus teha käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud otsus ka omal algatusel või lõikes 1 nimetatud tähtajast hiljem laekunud protesti alusel, kui koguduse täiskogu koosoleku läbiviimisel on rikutud EELK põhikirja või kirikuseadustiku sätteid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud konsistooriumi otsuse ärakiri saadetakse protesti esitajale, koguduse õpetajale ja praostkonna praostile ühe nädala jooksul pärast otsuse tegemist.
(4) Kui täiskogu otsuste või nõukogu valimise tulemuste kohta on esitatud §-des 227 ja 230 nimetatud protest, järelevalveprotest või arvamus, on koguduse juhatus kohustatud säilitama kõik valimissedelid koguduse pitseri jäljendiga pitseeritud ja valimiskomisjoni liikmete allkirjadega varustatud ümbrikus ning esitama need praostkonna praostile või konsistooriumile esimesel nõudmisel.
§ 232. Koguduse nõukogu valitud liikme volituste peatamine ja lõpetamine
(1) Koguduse nõukogu valitud liikmel on õigus oma volitused nõukogu liikmena isikliku avalduse alusel tähtajaliselt peatada. Volituste peatamise ajal asendab teda asendusliige.
(2) Kui koguduse nõukogu liige kahjustab koguduse tegevust, on konsistooriumil õigus tema volitused tähtajaliselt peatada või lõpetada. Sel juhul täidab tema ülesandeid koguduse nõukogu asendusliige.
3. jagu
Koguduse nõukogu valimiste erijuhud
§ 233. Koguduse nõukogu teistsugune valimiskord ja osakoguduse mõiste
(1) Koguduse õpetaja taotlusel võib konsistoorium kehtestada nõukogu liikmete teistsuguse valimiskorra, määrates kindlaks koguduseliikmete rühma ja nõukogu liikmete arvu, keda koguduseliikmete rühm võib valida koguduse nõukokku.
(2) Teatud koguduseliikmete rühma, mis valib teatud arvu esindajaid koguduse nõukogusse, nimetatakse §-des 233-235 osakoguduseks.
(3) Kogudust saab osakogudusteks jagada keeleliste rühmade, piirkondliku kuuluvuse või muul alusel. Kogudust ei saa osakogudusteks jagada vanuse või soo alusel. Osakogudusteks jagamisel on ühes koguduses kaks või enam osakogudust.
(4) Osakoguduste esindatus tagatakse üksnes koguduse nõukogu valimisel. Koguduse teised juhtimisorganid ja ametiisikud valitakse üldistel alustel.
§ 234. Teistsuguse valimiskorra taotlemine
(1) Koguduse nõukogu esitab taotluse teistsuguse valimiskorra kehtestamiseks hiljemalt neli kuud enne kirikukogu kehtestatud valimiste üldise ajavahemiku lõppu konsistooriumile. Taotlus peab sisaldama sellekohase põhjenduse (osakoguduste eristamise alused, osakoguduste eeldatavad suurused ja nimetused jmt) ning ettepaneku valitava nõukogu liikmete ja asendusliikmete mandaatide jagunemise kohta osakoguduste vahel. Taotlusele lisatakse koguduse õpetaja kirjalik arvamus teistsuguse valimiskorra kohaldamise otstarbekusest ning ärakiri koguduse nõukogu otsusest valitava nõukogu liikmete ja asendusliikmete arvu kohta.
(2) Tunnistatud kehtetuks 25.11.2009.
(3) Konsistoorium vaatab taotluse läbi ühe kuu jooksul pärast selle kättesaamist ning otsustab selle rahuldada või tagasi lükata. Taotluse rahuldamisel on konsistooriumil õigus jagada kogudus osakogudusteks ning jagada osakogudustele eraldatavad mandaadid valitavas nõukogus erinevalt koguduse nõukogu ettepanekust.
(4) Teistsugune nõukogu valimiskord on tähtajatu. Konsistooriumil on õigus nõuda koguduse nõukogu valimiste korraldamist üldises korras kirikukogu määratud ajavahemikul või korraldada koguduse nõukogu erakorralised valimised.
§ 235. Teistsuguse valimiskorra üldised nõuded
Teistsuguse valimiskorra kehtestamisel kehtivad üldised nõuded:
1) Täiskogu liikmetele edastatavas teates nõukogu valimistest kirjeldatakse teistsugusest valimiskorrast tulenevaid erisusi (koguduse jagunemine osakogudusteks, osakoguduste eristamise alused ja nimed, osakoguduste esindajate arv nõukogus, täiskogu liikme osakoguduse nimekirja kandmise kord jmt).
2) Koguduse täiskogul ei ole õigust vähendada valitava nõukogu liikmete ja asendusliikmete arvu või muuta selles osakoguduste esindajate arvu.
3) Koguduse täiskogu liige on valimistel osaledes kohustatud hiljemalt valimissedeli vastuvõtmisel valima osakoguduse, mille liikmena ta valimistel osaleb. Osakogudus arvestatakse valituks, kui täiskogu liige osaleb osakoguduse liikmekandidaadi ülesseadmisel või annab nõusoleku enda kandidatuuri ülesseadmiseks. Täiskogu liige kinnitab enda kuulumist osakogudusse allkirja andmisega täiskogu liikmete nimekirjas olevasse lahtrisse. Täiskogu liikmel ei ole õigust kuni valimiste lõppemiseni enda kuulumist osakogudusse muuta.
4) Koguduse juhatus koostab kandidaatide koondnimekirja iga osakoguduse jaoks eraldi. Koguduse juhatusel on õigus esitada kandidaate iga osakoguduse nimel.
5) Täiskogu koosolekul, millel valitakse või alustatakse koguduse nõukogu valimistega, võib kandidaadi üles seada juhul kui selgub, et vähemalt ühe osakoguduse kandidaate on esitatud vähem, kui konsistooriumi poolt määratud osakoguduse esindajate arv.
6) Valimiskomisjoni valitakse iga osakoguduse liige.
7) Iga osakoguduse liikmed hääletavad valimissedeliga, mille päisesse on kantud selle osakoguduse nimetus ja eristamise alus (nt Püha Sakariase osakogudus (vaegkuuljate töö)).
8) Iga osakoguduse hääletustulemused tehakse kindlaks ja kantakse hääletus- ja valimistulemuste protokolli eraldi.
9) Valimistulemused tehakse kindlaks iga osakoguduse kohta eraldi.
10) Osakoguduse valitud esindaja lahkumisel koguduse nõukogust asendab teda sama osakoguduse valitud enim hääli saanud asendusliige. Juhul kui sama osakoguduse asendusliiget ei ole, asendab teda teise või teiste osakoguuste enim hääli saanud asendusliige.
§ 236. Koguduse nõukogu ülesannete andmine täiskogule
(1) Koguduse täiskogul on õigus konsistooriumi loal koguduse nõukogu mitte valida. Sel juhul täidab kõiki nõukogu ülesandeid koguduse täiskogu.
(2) Nõukogu ülesannete täiskogule andmise loa saamiseks esitab koguduse õpetaja taotluse konsistooriumile. Taotlus peab sisaldama sellekohast põhjendust.
(3) Tunnistatud kehtetuks 25.11.2009.
(4) Konsistoorium vaatab taotluse läbi ühe kuu jooksul pärast selle kättesaamist ning otsustab selle rahuldada või rahuldamata jätta. Taotluse rahuldamise korral võib konsistoorium määrata, millisest hetkest alates koguduse täiskogu nõukogu ülesandeid täitma hakkab.
(5) Teistsugune nõukogu valimiskord on tähtajaline. Konsistooriumil on õigus nõuda koguduse nõukogu valimiste korraldamist üldises korras kirikukogu määratud ajavahemikul või korraldada koguduse nõukogu erakorralised valimised.
§ 237. Erakorraliste valimiste toimumise alused
(1) Kui koguduse nõukogu ei täida oma ülesandeid või kahjustab koguduse tegevust, samuti kui nõukogu liikmete arv on langenud alla kahe kolmandiku kindlaksmääratust või kui koguduse õpetaja seda taotleb, on konsistooriumil õigus kuulutada välja uued nõukogu valimised. Sel juhul määrab valimiste läbiviimise korra konsistoorium.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel otsustab konsistoorium, kuidas on kuni nõukogu erakorraliste valimiste läbiviimiseni korraldatud koguduse nõukogu ja juhatuse ülesannete täitmine.
§ 238. Erakorraliste valimiste läbiviimise kord
(1) Erakorraliste valimiste tähtaja ja läbiviimise korra (sh nõukogu liikmete ja nende asemike arvu määramine, kandidaatide ülesseadmise kord, hääletamise läbiviimise kord) otsustab konsistoorium, küsides eelnevalt praostkonna praosti ja koguduse õpetaja sellekohase arvamuse. Oma otsuses määrab konsistoorium organi või ametiisiku, kes vastutab erakorraliste valimiste korrakohase läbiviimise eest.
(2) Toimingud, millede läbiviimise erikorda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud konsistooriumi otsuses ei sätestata, viiakse läbi käesolevas seaduses toodud üldkorras.
§ 239. Erakorralistel valimistel valitud nõukogu volituste tähtaeg
Erakorralistel valimistel valitud nõukogu volitused kehtivad kuni selle ajani, mil oleksid pidanud lõppema kirikukogu poolt määratud ajavahemikus üldkorras valitud nõukogu volitused.
4. jagu
Koguduse juhatuse valimised
§ 240. Koguduse juhatuse koosseis
(1) Koguduse juhatusse kuulub 2 kuni 8 valitavat liiget.
(2) Ameti poolest on juhatuse liikmed koguduse õpetaja ja abiõpetaja.
§ 241. Koguduse juhatuse liikmekandidaat
(1) Koguduse juhatuse esimees valitakse koguduse nõukogu liikmete hulgast.
(11) Kui nõukogu otsustab valida juhatuse aseesimehe, siis ta valitakse nõukogu liikmete hulgast.
(2) Teised juhatuse liikmed valitakse koguduse nõukogu või täiskogu liikmete hulgast.
(3) Tunnistatud kehtetuks 25.11.2020.
(4) Koguduses, mille täiskogu täidab nõukogu ülesandeid, valitakse kõik juhatuse valitavad liikmed koguduse täiskogu liikmete hulgast.
§ 242. Koguduse juhatuse valitavate liikmete valimine
(1) Koguduse juhatuse valitavad liikmed valib neljaks aastaks ametisse koguduse nõukogu.
(2) Enne juhatuse valitavate liikmete valimistele asumist määrab koguduse nõukogu kindlaks juhatuse valitavate liikmete arvu ning otsustab juhatuse aseesimehe valimiste vajalikkuse üle.
(3) Tunnistatud kehtetuks 25.11.2020.
(4) Koguduse juhatuse valimistel valitakse eraldi juhatuse esimees (vajadusel aseesimees) ja teised juhatuse liikmed. Juhatuse esimehe kandidaadi esitab koguduse õpetaja.
(5) Juhatuse esimehe ja aseesimehe valimistel osutub valituks kandidaat, kes saab üle poole hääletamisest osavõtnute häältest. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse samal koosolekul teine hääletusvoor, milles jäävad kandideerima esimeses voorus kaks kõige enam hääli saanud kandidaati. Teises hääletusvoorus osutub valituks see, kes saab rohkem hääli. Võrdse häälte arvu korral osutub valituks ealt vanem.
(6) Teiste juhatuse valitavate liikmete valimisel on igal nõukogu liikmel sama arv hääli, kuipalju on valitavaid juhatuse liikmeid. Valituks osutuvad vastavalt kindlaksmääratud liikmete arvule need, kes said rohkem hääli. Võrdse häälte arvu korral osutub valituks ealt vanem.
(7) Juhul kui teiste juhatuse valitavate liikmete valimisel on kandidaate sama palju kui valitavaid liikmeid ning nad ei kandideeri esimeheks ega aseesimeheks, võib juhatuse teiste juhatuse valitavate liikmete valimised viia läbi samaaegselt esimehe ja aseesimehe valimistega.
(8) Valitud koguduse juhatuse liikmete volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamisega.
§ 243. Juhatuse valimiste tulemuste teatamine konsistooriumile ja praostkonna praostile
(1) Nõukogu koosoleku protokolli, millel valiti juhatuse valitavad liikmed, ärakirja saadab koosoleku juhataja ühes eksemplaris posti või elektronposti teel konsistooriumi kantseleisse kahe nädala jooksul pärast koosolekut. Elektronpostiga saadetud ärakiri peab olema tõestatud koosoleku juhataja digitaalallkirjaga.
(2) Konsistooriumi kantselei saadab protokolli ärakirja elektronposti teel praostkonna praostile ühe nädala jooksul pärast kättesaamist. Praost saadab vajadusel ühe nädala jooksul pärast protokolli ärakirja saamist konsistooriumile järelevalveprotesti, kui nõukogu koosoleku läbiviimisel on rikutud EELK põhikirja või kirikuseadustiku sätteid. Ärakirja oma järelevalveprotestist saadab praost ka asjassepuutuvale kogudusele.
§ 244. Juhatuse liikmeandmete esitamine registrile
(1) Koos konsistooriumi kantseleisse saadetava protokolli ärakirjaga esitatakse konsistooriumile andmed valitud koguduse juhatuse liikmete kohta. Andmete koosseisu määrab konsistoorium.
(2) Avalduse koguduse juhatuse liikme kandmiseks riiklikku registrisse esitab registri pidajale konsistoorium.
§ 245. Juhatuse erakorraliste valimiste toimumise alused
Kui koguduse juhatus ei täida oma ülesandeid või kahjustab koguduse tegevust, samuti kui juhatuse liikmete arv on langenud alla kahe kolmandiku kindlaksmääratust või kui koguduse õpetaja seda taotleb, on konsistooriumil õigus kuulutada välja uued juhatuse valimised. Sel juhul määrab valimiste läbiviimise korra konsistoorium.
§ 246. Erakorralistel valimistel valitud juhatuse volituste tähtaeg
Erakorralistel valimistel valitud juhatuse volitused kehtivad kuni selle ajani, mil oleksid pidanud lõppema kirikukogu poolt määratud ajavahemikus üldkorras valitud juhatuse volitused.
5. jagu
Koguduse revidendi või revisjonikomisjoni ja sinodi saadikute valimised
§ 247. Koguduse revidendi või revisjonikomisjoni valimised
(1) Koguduse revidendi või revisjonikomisjoni valib koguduse nõukogu.
(2) Enne revisjonikomisjoni valimisi otsustab koguduse nõukogu valitavate liikmete arvu.
(3) Revidendiks või revisjonikomisjoni liikmeks ei või olla koguduse juhatuse liige.
(4) Revisjonikomisjoni liikmed valivad endi hulgast komisjoni esimehe.
(5) Revisjonikomisjoni liikme või revidendi volitused kestavad neli aastat.
§ 248. Koguduse sinodi saadikute valimised
(1) Koguduse nõukogu valib oma liikmete või juhatuse liikmete, kes ei ole nõukogu liikmed, hulgast kaks praostkonna sinodi saadikut ja kaks asendussaadikut.
(2) Juhul kui sinodi saadik ei saa sinodi koosolekust osa võtta, asendab teda enim hääli saanud asendussaadik.