6. OSA
KOGUDUSE JUHTIMINE
1. PEATÜKK
Kihelkonna piiride muutmine ning koguduse asutamine, vastuvõtmine, ühinemine, jagunemine ja lõpetamine
1. jagu
Kogudus ja kihelkond
§ 169. Koguduse mõiste
(1) Kogudus on kihelkondlikul või muul alusel koondunud kristlaste ühendus.
(2) Kihelkond on koguduse ajalooliselt väljakujunenud või muul viisil kindlaks määratud tegevuspiirkond. Koguduse õpetaja korraldab vaimulikku teenimist oma koguduse kihelkonnas.
(3) Koguduse kihelkonna piirid (tegevuspiirkonna) või liikmeskonna koondumise aluse määrab praostkonna sinod.
(4) Vaidlused kihelkondade piiride üle lahendab konsistoorium.
§ 170. Praosti teenitava kuulutuspunkti rajamine
(1) Konsistooriumil on õigus peapiiskopi või piiskopi taotlusel rajada kihelkonna piiridesse kuulutuspunkt, mille teenimist korraldab praostkonna praost.
(2) Peapiiskop või piiskop lisab kuulutuspunkti rajamise taotlusele kirjaliku põhjenduse ning praostkonna praosti ja kohaliku koguduse õpetaja kirjalikud arvamused kuulutuspunkti rajamise otstarbekusest.
2. jagu
Uue koguduse asutamine
§ 171. Uue koguduse asutamise taotluse esitamine
(1) Uue koguduse asutamise taotluse (edaspidi asutamistaotluse) koostavad vähemalt 12 EELK koguduse täiskogu liiget, kes on vähemalt 18-aastased. Taotluse esitajad kirjutavad taotlusele oma ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja elukoha ning lisavad igaüks õiendi selle kohta, et nad on mõne EELK koguduse täieõiguslikud liikmed. Selle õiendi annab välja koguduse õpetaja. Taotlusele allakirjutanutest järjekorras esimest loetakse taotlejate esindajaks.
(2) Asutamistaotluses märgitakse ära:
1) koguduse kihelkonna piirid või muu liikmeskonna koondumise alus;
2) koht, kus asuks loodava koguduse jumalateenistusteks ja ametitalitusteks kasutatav hoone või ruum.
(3) Asutamistaotlus esitatakse selle praostkonna praostile, kelle praostkonna territooriumil asuks loodava koguduse jumalateenistusteks ja ametitalitusteks kasutatav hoone või ruum.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitamise ja koguduse EELK-sse vastuvõtmise vahelisel ajal toimub taotluse esitanute vaimulik teenimine kooskõlastatult praostkonna praostiga.
§ 172. Arvamuste kogumine asutamistaotluse kohta
(1) Praostkonna praost saadab kahe nädala jooksul pärast kihelkondliku koguduse asutamistaotluse saamist nõude kirjaliku arvamuse esitamiseks nende koguduste õpetajatele, kelle kihelkonda uus kogudus soovitakse asutada. Koguduse õpetaja peab arvamuses teatama, kas ta on nõus uue koguduse asutamisega või mitte. Arvamuse saadab ta praostile kahe nädala jooksul pärast nimetatud nõude saamist praostilt.
(2) Kui asutatav kogudus paikneks osaliselt ka naaberpraostkonna territooriumil, küsib praost, kellele esitati asutamistaotlus, arvamust naaberpraostkonna praostilt, saates kahe nädala jooksul sellesisulise kirja. Naaberpraostkonna praost saadab kahe nädala jooksul pärast nimetatud kirja saamist nõude kirjaliku arvamuse esitamiseks nende koguduste õpetajatele, kelle territooriumile uus kogudus soovitakse asutada. Koguduste õpetajad järgivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud korda ja tähtaega. Naaberpraostkonna praost saadab koguduste õpetajate arvamused koos oma arvamusega temalt arvamuse küsinud praostile kahe nädala jooksul pärast kõigi asjassepuutuvate koguduste õpetajatelt arvamuse saamist.
(3) Juhul kui asutamistaotluses on märgitud koguduse liikmeskonna koondumise alus, mis ei ole kihelkondlik, pöördub praostkonna praost käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvamuse nõudega koguduse õpetaja poole, kelle koguduse kihelkonnas asub koht, kus asuks loodava koguduse jumalateenistusteks ja ametitalitusteks kasutatav hoone või ruum. Koguduse õpetaja järgib arvamuse andmisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud korda ja tähtaega.
§ 173. Asutamistaotluse ja arvamuste edasisaatmine konsistooriumile
Asutamistaotluse saanud praost saadab asutamistaotluse koos §-s 172 nimetatud arvamuste ja oma arvamusega nelja nädala jooksul pärast viimase asjassepuutuva arvamuse saamist konsistooriumile.
§ 174. Konsistooriumi nõusolek uue koguduse asutamiseks
(1) Konsistoorium otsustab kahe kuu jooksul pärast asutamistaotluse ja arvamuste saamist, kas ta annab nõusoleku uue koguduse asutamiseks või mitte, ning teatab sellest asutamistaotluse edastanud praostile kirjalikult.
(2) Praostkonna praost saadab kahe nädala jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud konsistooriumi otsuse saamist selle §-s 171 lõikes 1 nimetatud taotlejate esindajale.
§ 175. Uue koguduse asutamise koosolek
(1) Kui konsistoorium andis nõusoleku uue koguduse asutamiseks, kutsub praostkonna praost nelja nädala jooksul pärast konsistooriumi sellekohase otsuse saamist koguduse asutamise koosolekule kokku asutamistaotluse esitanud isikud.
(2) Koguduse asutamise koosolekut juhatab praost. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 12 taotluse esitanut. Otsused tehakse lihthäälteenamusega.
(3) Asutamiskoosoleku käik protokollitakse. Protokollimiseks valivad asutajad endi hulgast protokollija ja kolm protokollile allakirjutajat. Protokollile lisatakse asutajate nimekiri, milles on näidatud nende elukohad ja isikukoodid, koos asutajate allkirjadega.
(4) Koosoleku protokollile kirjutavad alla praost, protokollija ja kolm selleks valitud allakirjutajat. Asutamise koosoleku protokolli ärakirja saadab praost kahe nädala jooksul pärast koosolekut konsistooriumile. Ärakirja õigsuse kinnitab praost.
§ 176. Koguduse juhtimisorganite valimine
Enne asutatud või taastatud koguduse vastuvõtmist EELK-sse otsustab konsistoorium, milliseks tähtajaks peab kogudus läbi viima juhtimisorganite valimised. Valimiste korra määrab konsistoorium.
§ 177. Koguduse asutamise üle otsustamine kirikukogus
Koguduse asutamise ja EELK-sse vastuvõtmise üle otsustab kirikukogu.
3. jagu
Uue koguduse asutamine koguduse jagunemise teel
§ 178. Koguduse jagunemine
(1) Koguduse jagunemine on olemasolevast kogudusest (edaspidi emakogudus) kahe või enama uue koguduse (edaspidi tütarkogudus) moodustamine.
(2) Koguduse jagunemisel eraldatakse osa emakoguduse kihelkonnast ning moodustatakse sellest tütarkoguduse või tütarkoguduste kihelkonnad.
§ 179. Koguduse jagunemise taotlus
(1) Koguduse jagunemise ja uue koguduse või koguduste asutamise taotluse (edaspidi jagunemistaotluse) teevad vähemalt 12 koguduse täiskogu liiget. Jagunemistaotluses teatatakse koguduse jagunemise põhjendus ning nimetatakse koht, kus asuks tütarkoguduse jumalateenistusteks ja ametitalitusteks kasutatav hoone või ruum. Jagunemistaotlusele lisatakse uue koguduse asutajate nimekiri, milles on näidatud nende elukohad ja isikukoodid, koos asutajate allkirjadega. Juhul kui jagunemisel luuakse mitu uut kogudust, lisatakse iga loodava koguduse kohta eraldi jagunemisettepaneku tegijate nimekiri. Jagunemistaotlusele lisatakse:
1) ettepanek tütarkoguduse kihelkonna piiride määramise kohta;
2) ettepanek tütarkoguduse nime kohta.
(2) Jagunemistaotlus esitatakse koguduse nõukogule. Koguduse nõukogu vaatab jagunemistaotluse läbi kahe kuu jooksul pärast selle saamist ning annab sellele nõusoleku või mitte.
(3) Kui koguduse nõukogu on jagunemistaotlusele nõusoleku andnud, edastab ta selle kahe nädala jooksul praostile. Jagunemistaotlusele lisatakse nõukogu ettepanek tütarkogudusele üle antava vara ja kohustuste kohta ning koguduse õpetaja kirjalik arvamus jagunemise otstarbekusest.
(4) Praost edastab jagunemistaotluse nelja nädala jooksul konsistooriumile, lisades sellele oma kirjaliku arvamuse.
§ 180. Konsistooriumi nõusolek koguduse jagunemiseks
(1) Konsistoorium otsustab kahe kuu jooksul pärast jagunemistaotluse ja arvamuste saamist, kas ta annab nõusoleku koguduse jagunemiseks või mitte.
(2) Kui konsistoorium andis nõusoleku koguduse jagunemiseks, määrab ta oma otsusega koguduse jagunemise järel tekkivate kihelkondade piirid.
(3) Konsistooriumi vastus jagunemiseks nõusoleku andmise või sellest keeldumise kohta saadetakse kirjalikult praostile ja jagunemistaotluse teinud kogudusele.
§ 181. Täiskogu koosolek uue koguduse asutamiseks koguduse jagunemise teel
(1) Kui konsistoorium andis nõusoleku koguduse jagunemiseks, kutsub praostkonna praost pärast konsistooriumi sellekohase otsuse saamist kokku jaguneva koguduse täiskogu koosoleku. Täiskogu koosolek tuleb kutsuda kokku mitte vähem kui nelja ning mitte enam kui kaheksa nädala jooksul pärast konsistooriumi otsusest teadasaamist. Täiskogu koosoleku kokkukutsumise teates nimetatakse koosoleku esialgne päevakord ning viis, kuidas koguduse täiskogu liikmed saavad tutvuda jagunemistaotluse ja selle lisadega.
(2) Täiskogu koosolekut, millel otsustatakse koguduse jagunemine ning uue koguduse asutamine, juhatab praost.
(3) Koguduse jagunemise heakskiitmiseks peab täiskogu heaks kiitma:
1) jagunemistaotluse;
2) konsistooriumi otsuse jagunemisel tekkivate kihelkondade piiridest;
3) koguduse nõukogu ettepaneku tütarkogudusele antava vara ja kohustuste kohta.
(4) Kui koguduse täiskogu ei nõustu koguduse jagunemisega või konsistooriumi otsusega jagunemisel tekkivate kihelkondade piiridest või koguduse nõukogu ettepanekuga tütarkogudusele antava vara ja kohustuste kohta, loetakse jagunemine nurjunuks.
(5) Koosoleku käik protokollitakse. Protokollimiseks valivad täiskogu liikmed endi hulgast protokollija ja kolm protokollile allakirjutajat. Protokollile lisatakse jagunemisettepaneku tegijate nimekiri, milles on näidatud nende elukohad ja isikukoodid, koos ettepaneku tegijate allkirjadega. Juhul kui jagunemisel luuakse mitu uut kogudust, lisatakse iga loodava koguduse kohta eraldi jagunemisettepaneku tegijate nimekiri.
(6) Koosoleku protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja, protokollija ja kolm selleks valitud allakirjutajat. Täiskogu koosoleku protokolli ärakirja saadab praost kahe nädala jooksul pärast koosolekut konsistooriumile. Ärakirja õigsuse kinnitab praost.
§ 182. Koguduse juhtimisorganite valimine
Pärast jagunemise heakskiitmist koguduse poolt otsustab konsistoorium, milliseks tähtajaks peab jagunemisel loodud kogudus läbi viima juhtimisorganite valimised. Valimiste korra määrab konsistoorium.
§ 183. Koguduse jagunemise ning jagunemise teel loodud koguduse EELK-sse vastuvõtmise üle otsustamine kirikukogus
Koguduse jagunemise ning jagunemise teel loodud koguduse EELK-sse vastuvõtmise üle otsustab kirikukogu.
§ 184. Koguduse liikme astumine jagunemise teel loodud kogudusse
(1) Koguduse liige, kes soovib astuda jagunemise teel loodud kogudusse, teatab oma soovist selle koguduse õpetajale, mille liige ta on. Koguduse õpetaja edastab soovi praostkonna praostile.
(2) Koguduse liikmeandmete pidamist korraldab kuni jagunemise teel loodud koguduse vastuvõtmiseni EELK-sse praostkonna praost.
§ 185. Vara ja kohustuste üleminek jagunemise teel asutatud uuele kogudusele
Varad ja kohustused antakse jagunemise teel asutatud uuele kogudusele üle sellekohase lepinguga pärast selle koguduse kandmist riiklikku usuliste ühenduste registrisse.
4. jagu
Koguduste ühinemine
§ 186. Koguduste ühinemine
(1) Koguduste ühinemine on kahest või enamast olemasolevast kogudusest ühe koguduse loomine.
(2) Kihelkondlikul alusel koondunud koguduste ühinemisel liidetakse ühinevate koguduste kihelkonnad ning moodustatakse nendest üks kihelkond. Taoliselt saavad ühineda vaid kogudused, kelle kihelkondadel on ühine piir.
§ 187. Koguduste ühinemise taotlus
(1) Koguduste ühinemise taotluse esitab koguduse juhatus nõukogu heakskiidul praostkonna praostile. Taotluses märgitakse ära:
1) kogudused, millega ühinemist soovitakse;
2) ühinemistingimuste kirjeldus, s.h millise koguduse tegevus lõpetatakse (edaspidi ühendatav kogudus) ja millisele kogudusele (edaspidi ühendav kogudus) antakse üle ühineva koguduse vara ja kohustused;
3) ettepanek ühinemisjärgse koguduse nime kohta. Taotlusele lisatakse koguduse õpetaja kirjalik arvamus ühinemise otstarbekusest.
(2) Praostkonna praost edastab taotluse kahe nädala jooksul kogudusele, kellega ühineda soovitakse. Koguduse nõukogu, kellele taotlus esitati, otsustab kahe kuu jooksul, kas ta annab nõusoleku ühinemiseks või mitte. Koguduse nõukogu otsus saadetakse ühinemisettepaneku teinud kogudusele ja praostkonna praostile ning sellele lisatakse koguduse õpetaja kirjalik arvamus ühinemise otstarbekusest. Juhul kui koguduse nõukogu ei nõustu koguduste ühinemisega, loetakse ühinemine nurjunuks.
(3) Kui taotluses soovitakse ühineda kogudusega, mis kuulub naaberpraostkonda, saadab praost ühinemistaotluse kahe nädala jooksul pärast selle saatmist naaberpraostkonna praostile. Naaberpraostkonna praost saadab kahe nädala jooksul taotluse kogudusele, kellega ühineda soovitakse. Kogudus järgib käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud korda ja tähtaega. Naaberpraostkonna praost saadab kahe nädala jooksul pärast koguduselt vastuse saamist selle koos oma kirjaliku arvamusega temalt arvamuse küsinud praostile.
§ 188. Ühinemistaotluse ja arvamuste edasisaatmine konsistooriumile
Pärast kõigi §-s 187 nimetatud materjalide saamist saadab praost taotluse koos nimetatud lisade, arvamuste ja oma arvamusega kahe nädala jooksul konsistooriumile.
§ 189. Konsistooriumi nõusolek koguduste ühinemiseks
(1) Konsistoorium otsustab kahe kuu jooksul pärast ühinemistaotluse ja arvamuste saamist, kas ta annab nõusoleku koguduste ühinemiseks või mitte.
(2) Kui konsistoorium andis nõusoleku kihelkondlike koguduste ühinemiseks, määrab ta oma otsusega ühinemisjärgse koguduse kihelkonna piirid.
(3) Konsistooriumi vastus ühinemiseks nõusoleku andmise või sellest keeldumise kohta saadetakse kirjalikult ühinemistaotluse teinud kogudustele ning nende koguduste praostkondade praostidele.
§ 190. Koguduste ühinemise otsustamine ühinevate koguduste täiskogude poolt
(1) Kui konsistoorium andis nõusoleku koguduste ühinemiseks, kutsub selle praostkonna praost, kuhu kogudus kuulub, kokku koguduse täiskogu koosoleku. Täiskogu koosolekud kutsutakse eraldi kokku igas ühinemistaotluse esitanud koguduses.
(2) Täiskogu koosolek tuleb kutsuda kokku mitte vähem kui nelja ning mitte enam kui kaheksa nädala jooksul pärast konsistooriumi otsusest teadasaamist. Koosoleku kokkukutsumise teates nimetatakse koosoleku esialgne päevakord ning viis, kuidas koguduse täiskogu liikmed saavad tutvuda ühinemistaotluse ja selle lisadega.
(3) Koguduse täiskogu koosolekut, millel otsustatakse koguduste ühinemise üle, juhatab praost.
(4) Koguduste ühinemise heakskiitmiseks peab täiskogu ühinemistaotluse heaks kiitma. Ühinemisega lõpetatavas koguduses on ühinemise otsus vastu võetud, kui koguduse täiskogu otsustab koguduse lõpetada. Lõpetamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle kahe kolmandiku täiskogu koosolekul osalenud liikmetest. Lõpetatavas koguduses võib täiskogu valida vähemalt kaheliikmelise likvideerimiskomisjoni.
(5) Kui koguduse täiskogu ühinemistaotlust heaks ei kiida, loetakse ühinemine nurjunuks.
(6) Koosoleku käik protokollitakse. Protokollimiseks valivad täiskogu liikmed endi hulgast protokollija ja kolm protokollile allakirjutajat.
(7) Koosoleku protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja, protokollija ja kolm selleks valitud allakirjutajat. Täiskogu koosoleku protokolli ärakirja saadab praost kahe nädala jooksul pärast koosolekut konsistooriumile. Ärakirja õigsuse kinnitab praost.
§ 191. Vara ja kohustuste üleminek koguduste ühinemisel
Ühendatava koguduse varad ja kohustused antakse ühendavale kogudusele üle pärast koguduste ühinemise heakskiitmist kirikukogu poolt.
§ 192. Koguduse liikme staatus koguduste ühinemisel
Koguduse liige, kes kuulus enne koguduste ühinemist ühendatavasse kogudusse, loetakse pärast koguduse likvideerimist kuuluvaks ühendavasse kogudusse.
§ 193. Ühendava koguduse juhtimisorganite valimine
Pärast ühinemisavalduse heakskiitmist kõigi ühinevate koguduste poolt otsustab konsistoorium, milliseks tähtajaks peab ühendav kogudus läbi viima juhtimisorganite valimised. Valimiste korra määrab konsistoorium.
§ 194. Ühendatava koguduse lõpetamine ja likvideerimine
(1) Pärast koguduste ühinemise kinnitamist kirikukogu poolt esitab konsistoorium riiklikule usuliste ühenduste registrile ühendatava koguduse lõpetamise avalduse.
(2) Koguduse likvideerijateks on koguduse juhatuse liikmed või täiskogu poolt valitud likvideerimiskomisjoni liikmed.
§ 195. Koguduste ühinemise ning ühinemise tõttu koguduse lõpetamise üle otsustamine kirikukogus
Koguduste ühinemise ning ühinemise tõttu koguduse lõpetamise üle otsustab kirikukogu.
5. jagu
Koguduse lõpetamine
§ 196. Koguduse lõpetamine
Koguduse lõpetamine toimub käesoleva peatüki 4. jaos kirjeldatud korras.
§ 197. Koguduse lõpetamise üle otsustamine kirikukogus
Koguduse lõpetamise üle otsustab kirikukogu.
§ 198. Koguduse liikme staatus koguduse likvideerimisel
Koguduse liikme, kes ei ole koguduse likvideerimise ajaks astunud mõnda teise kogudusse, kogudusliku kuuluvuse määrab praostkonna praost. Praost teatab sellekohasest otsusest kirjalikult koguduse liikmele.
6. jagu
Muud sätted
§ 199. Endise EELK koguduse taastamine
EELK koguduse, mis on lõpetatud pärast 16. juunit 1940. a, taastamine toimub samas korras nagu uue koguduse asutamine. Seejuures lisatakse asutamistaotlusele kirjalikud tõendid koguduse lõpetamise asjaolude kohta.
§ 200. EELK-sse mitte kuuluva koguduse vastuvõtmine EELK-sse
(1) EELK-sse mitte kuuluv kogudus esitab taotluse EELK-sse vastuvõtmise kohta konsistooriumile. Konsistoorium teatab taotlejale nõusolekust koguduse vastuvõtmiseks või sellest keeldumisest kuue kuu jooksul.
(2) Koguduse EELK-sse vastuvõtmise üle otsustab kirikukogu.
§ 201. Uue koguduse praostkondliku kuuluvuse määramine
Koguduse asutamise või jagunemisega loodud uue koguduse või olemasoleva koguduse vastuvõtmisel EELK-sse määrab selle koguduse praostkondliku kuuluvuse konsistooriumi ettepanekul kirikukogu.
§ 202. Vastuvõetud koguduse vabastamine maksudest
Kogudus on sellel kalendriaastal, mil kirikukogu tegi otsuse tema asutamise, jagunemise või EELK-sse vastuvõtmise kohta, vabastatud maksude tasumisest EELK konsistooriumi ja praostkonna eelarvesse.